ja Võrumaal - Eestimaa äärealadel, kuhu intensiivpõllumajandus nõukogude ajal ei jõudnud. Kuidas ära tunda eesti maalammast ? Eesti maalammas peab olema Eestimaist päritolu.Saba peab olema võimalikult lühike. Nägu ja jalad siledad ning villata.Jalad on peened Kolju väike ja kitsas. Kehaehitus saledapoolne ja graatsiline. Väike kasv. Ka uttedel võivad olla sarved.Villatüüpe ja villavärve on erinevaid. 6 Meriinolammas Eesti tumedapealine lammas 7 Eesti valgepealine lammas Eesti maalammas (Kihnu) 8 KOKKUVÕTE Minu jaoks oli kõige huvitavam info maalamba kohta. Ning varem ma ei teadnud et lamba villaehitus nii keeruline on. Oli huvitav. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti maalammas - http://www.maalammas.ee/index_main.php Eesti valgepealine lammas - http://www.etll.ee/?Lambad_ja_kitsed Eesti tumedapealine lammas - http://www.etll.ee/
Neil aegadel peeti lammast piimalambana. Lambavilla hakati kasutama vanemal pronksiajal. Kuni 18. sajandi esimese pooleni said Euroopa riigid vajava villaannuse oma maa lammastelt. Esikohal villa tootmises olid Hispaania meriinolammastega ja Inglismaa seviotilammastega. Meriinolamba levik algas 14. sajandil, kui Põhja-Aafrikast Hispaaniasse rändav maure tõi endaga kaasa erilise lambatõu, mis sai nimeks merino. Hispaaniast levis meriinolammas üle Euroopa ja teda peetakse kõikjal, kus lambakasvatusega tegeletakse. Lammas tululoomana on levinud kõigis maades üle maailma. Ainuüksi Austraalias ulatus lammaste arv 1926. aastal 90 miljonini, Argentiinas 50 miljonini ja Venemaal 60 miljonini. Aastal 1788 pandi Austraalias alus lambakasvatusele ning sel ajal ei osatud arvatagi, et sellega rajati ülitähtis majanduslik tegur kogu riigile. Kuskil mujal kasvatatud meriinolammaste vill ei suutnud võistelda ei