Villa kasutatakse väga palju tekstiili ja mööblitööstuses, sest see on soe, kortsumatu, kerge ja vastupidav. Lisaks imab niiskust ja on tulekindel, st ei põle leegiga. Kuna erinevaid lambatõuge on palju, siis annavad nad ka erinevat villa. Kõige väärtuslikum vill on meriino, mida saadakse meriino lammastelt (pildil) ja mis on väga pika (keskmiselt 6-10 cm pikk) ja peenikese kiuga. Eriti peene kiuga villa segatakse ka siidiga. Vill on väga krussis ja elastne. Aastas saadakse meriinolambalt 3-6 kg pesemata villa. Eestis kasvatatakse villa saamiseks peamiselt lambaid. Meil on oma lambatõud mustapealine, valgepealine ja räägitakse ka maalambast. Viimane elab peamiselt saartel ja on teistega võrreldes vastupidavam ja peenema-pehmema villaga ~4~ KITSEVILL KASMIIRKITS. /Capra hircus laniger/ See loomake on pärit Himaalaja nõlvadelt Tiibetist. Kasmiirkitse nimetus tuleneb India Kashmere nimelisest provintsist
jämedavillalammasteks. Kõige kvaliteetsemaks villatüübiks on peenvill. Villa looduslik värvus on valge, must, hall või pruun ning see oleneb looma karvkatte värvusest. Lambavillaks, mille tähis on WO nimetatakse ainult seda villa, mis on saadud lammastelt pügamise teel. Tallevilla saadakse kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel ning see on eriti pehme ja siidine. Meriinovill on saadud meriinolambalt ning seda kasutatakse eriti peente ja elegantsete esemete valmistamiseks. Teistelt loomadelt saadavad villakiud Alpakalt saadud villa tarvitatakse segus teiste kiududega. Alpaka vill võib olla valge, liivakarva, pruun või hall. Kõrgeväärtuslikku peent villa saadakse aastas 1100-1250 kg ühelt loomalt. Angooravilla saadakse angoora küülikutelt kammimisega. Angooravill on väga peen, puhas valge, pehme ning kerge
annaabi.ee 
