[9] Tallevill on imepehme ja peene villakvaliteediga. Seda saadakse kuni kuuekuustelt talledel. Alpaka on Lõuna-Ameerikas kasvatatav laama perekonda kuuluv koduloom. Neid pöetakse iga kahe aasta järel. Nende vill on siidiselt pehme ja omab kerget läiget. Kuna seda villa ka tänapäeval suuremalt jaolt käsitsi töödeldakse, säilib selle kõrge rasvasisaldus, mis teeb villa eriti väärtuslikuks. See soojendab hästi ja on mustust tõrjuv. Meriinolamba vill on kõige peenem villasort üldse. See on imeliselt pehme ja õrn nahale. Seetõttu sobib see ideaalselt näiteks aluspesu valmistamiseks. Kasmiirvill on pehme ja siidiselt läikiv vill, mida saadakse kasmiirkitsedelt. Need kitsed kasvavad Kesk-Aasias. Kitsevilla kogutakse loomadelt tavalise pügamise kõrval ka kammimise teel karvavahetuse ajal. Selleks kasutatakse jämedaid kamme, millega vill seljast maha kammitakse. Angooravilla saadakse angoora küülikute kammimisel
olema nooremad kui kuus kuud. ALPAKA ehk LAAMA VILL siidiselt pehme vill Alpakalt. Need väikesed sarvitud lambakaamlid elavad Lõuna-Ameerika kõrgmaastikul. Neid pöetakse iga kahe aasta järel. Nende vill on siidiselt pehme ja omab kerget läiget. Kuna seda villa ka tänapäeval suuremalt jaolt käsitsi töödeldakse, säilib tema kõrge rasvasisaldus. See teeb villa eriti väärtuslikuks. Ta soojendab hästi ja on mustust tõrjuv. MERIINOVILL Meriinolamba vill on kõige peenem villa sort üldse. Ta on imeliselt pehme ja õrn nahale. Seetõttu sobib ta ideaalselt aluspesuks igal aastaajal. Mahepõllunduses toodetud merinovill saadakse lammastelt, keda on ainult looduslike vahenditega söödetud ja hooldatud. Nii on tulemuseks tervislik vill loomuliku rasvasisaldusega. VILLAFLIIS Valmistatud puhtast lambavillast, eriti tihe ja kohev. Väga hea sooja omadusega ja samas väga kerge ja pehme. Väga harva saadav kõrge kvaliteet. CASHMERE VILL
töötlemisest ja kasutamisest ja palju veel huvitavat. Ajalugu Metslamba sattumist Aasiast Euroopasse arvatakse varasemasse jääajastusse. Neil aegadel peeti lammast piimalambana. Lambavilla hakati kasutama vanemal pronksiajal. Kuni 18. sajandi esimese pooleni said Euroopa riigid vajava villaannuse oma maa lammastelt. Esikohal villa tootmises olid Hispaania meriinolammastega ja Inglismaa seviotilammastega. Meriinolamba levik algas 14. sajandil, kui Põhja-Aafrikast Hispaaniasse rändav maure tõi endaga kaasa erilise lambatõu, mis sai nimeks merino. Hispaaniast levis meriinolammas üle Euroopa ja teda peetakse kõikjal, kus lambakasvatusega tegeletakse. Lammas tululoomana on levinud kõigis maades üle maailma. Ainuüksi Austraalias ulatus lammaste arv 1926. aastal 90 miljonini, Argentiinas 50 miljonini ja Venemaal 60 miljonini. Aastal 1788 pandi Austraalias
annaabi.ee 
