Abiootilised tegurid Valgus: a) valguslembelised-Niiluse akaatsia b) varjevärv loomadel -krokodill Temperatuur: pikad juure-saavad põhjavett kätte Ei pea tihti sööma-krokodill Elavad grupiti Niiluse akaatsia Niiluse krokodill Organismide vahelised suhted Sümbioos Krokodill Krokodilllind Paratism Ainupõlvsed elektrisäga Kisklus Merihunt Niiluse krokodill Konkurents Krokodillid oma vahel Taimtoidulisus Jõehobu rohi Energia muundumine/liikumine toitumistasemetel Tootja ehk produtsendid on taimed Esmased tarbijad ehk herbivoorid on taimtoidulised loomad Teised tarbijad ehk karnivoorid on loomad,kes toituvad taimtoidulistest loomadest. Tipptarbijad on loom, kes toitub teistest loomadest Ökopüramiid Ökosüsteem
· Maitsemeelte vaegus · Ödeem, paistetus · Allergilised reaktsioonid nagu palavik, nõgestõbi, nahaverejooks, eosinofiil, äge nahalööve. · Neeru efekt f) Ökotoksikoloogia · Zooplankton ehk loomhõljum (veekirp, 48h jooksul, LC50 = 330 µg/l) · Seened (LOEC=70 µg/l) 9 · Kalad (sõltuvalt kala tundlikkusest) LC50 = 1,63-3,00 µg/l. Näiteks merihunt, 24h jooksul, LC50 = 440 µg/l. 6. Kokkupuude Kuna joodi ja tema elemente kasutatakse tööstuses näiteks tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis, siis kõige rohkem võivad joodiga kokku puutuda tööstuse töölised ja laborandid. Joodi kasutatakse samuti meditsiinis peamiselt antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna, kuid ka ateroskleroosi ravis ning struuma profülaktikas
Harilik süvameregarneel PRA 537,83 1472,715 4902,553 6906,309 5317,879 5114,75 Nokk-meriahven REB 684,149 Meriahven RED 209,196 Kalju-tömppeakala RNG 140,088 Kirde-Atland kokku 1597,735 1472,715 4902,553 6906,309 5317,879 5339,695 Loode-Atland Aisopose süvameregarneel AES 792,768 Limapead ALF 1,008 Antimora ANT 2,808 Atlandi merihunt CAA 12,246 4,620 Tähniline merihunt CAS 12,474 Merihundid CAT 10,229 2,324 Must koletishai CFB 5,832 Tursk COD 25,377 73,260 127,950 92,534 105,077 60,305 Kalaliik Kood 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Ogahailased DGX 3,168 3,290 0,044 Vahemere