Horisondiline koordinaatide süsteem määrab taevakeha või mõne muu punkti asukoha taevasfääril kahe koordinaadi kõrguse ja asimuudi abil. Kõrgus (h) on taevakeha vertikaali kaar horisondist taevakehani või horisondi ja taevakeha vaheline vertikaalnurk. Kõrguse asendajana võib kasutada seniidikaugust (z), mis on taevakeha ja seniidi vaheline vertikaali kaar.Seniidikaugus on niisiis kõrguse täiend 90 kraadini s.o. z = 90° h. Kui taevakeha (S1) asub vaatleja meridiaanis, siis seda kõrgust nimetatakse meridiaankõrguseks ja tähistatakse H. Asimuut (ar.as- sumut) on horisondi kaar vaatleja rneridiaanist (N) taevakeha vertikaalini või sfääriline nurk seniidipunkti (Z) juures vaatleja rneridiaani N-osa ja taevakeha vertikaali vahel. Asirnuuti võib lugeda täis-, pool- või veerandringilisena; asimuudi lugemise põhimõte erinevates süsteemides on näidatud joonisel 13.
4 2 KINESIOLOOGIA Vastavalt Hiina energiaõpetusele takistab stress eluenergia vaba voolu keha meridiaanides, see tähendab energia on blokeeritud. Iga meridiaan on seotud ühe või mitme lihasega. Kinesioloogia kasutab inimese lihaseid mõõduinstrumendina blokeeritud energia kindlaks tegemiseks. Iga lihase testimiseks on erinev testiliigutus. Lõtvunud lihas näitabki, et energiaringlus meridiaanis on takistatud. Kinesioloogia eesmärgiks on stress kindlaks teha ja inimene uuesti tasakaalu viia. Kinesioloogilises mõttes on inimene siis terve, kui ta on võimeline negatiivset stressi ikka ja jälle tasakaalu viima ja tema eluenergia saab vabalt voolata. Stressorid võivad olla pärit erinevatest valdkondadest: valest kehahoiakust, ebasobivast toidust, negatiivsetest tunnetest jms. Kinesioloogiliste meetodite abil saab tõsta inimese organismi energianivood, aktiveerida
annaabi.ee 
