MERGEL Settekivim. On vahepealseks lüliks lubjakivide ja savide vahel. Nad sisaldavad savikat materjali 25- 50%. Merglid tekivad nii normaalse soolsusega meredes, laguunides kui ka madeveelistes järvedes. Läbilõikes vahelduvad nad lubjakivide, dolomiitide, savide ja liivakividega. Merglid on tavaliselt hallika, roheka või kirju värvusega. Eesti aluspõhjas on merglid, võrreldes lubjakivide ja dolomiitidega, piiratuma levikuga. Tüüpilisemaks mergliks on siluris jaani lademes esinev rohekashall mergel. MOREEN Moreen on liustikusete, kuulub settekivimite hulka. Ei saa paigutada esitada purdsetete klassifikatsiooni, sest moreeni iseloomustab eelkõige purdosakeste mitmesugune ja väga suurtes piirides kõikuv terade jämedus alates saviosakestest kuni suurte rahnudeni. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestest.
esialgsete lubjakivide dolomitiseerumise arvel. Meie aluspõhjas on tüüpilisi dolomiite vähem kui dolomitiseerunud lubjakivisid. Enam on dolomiiti siluri ajastu setete hulgas. Merglid on lüliks lubjakivide, savide vahel. Saikat materjali sisaldavad 25 -50%. Tekivad nii normaalse soolsusega meredes, laguunides kui ka mageveelistes järvedes. Tavaliselt hallika, roheka või kirju värvusega. Eesti aluspõhjas piiramatu levikuga. Tüüpilsemaks mergliks on siluris jaani lademes esinev rohekashall mergel. Allikalubja teke on seot. kaltsiumkarbonaadi väljasadestumisega allikates. Seda leidub rohkesti Lõuna-Eesti jõgede oruveerudel, teda kasutatakse happeliste muldade lupjamiseks. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul, kasut. Lõuna -Eesti happeliste muldade lupjamiseks. Turvas tekib poollagunenud taimejäänuste massilisel kuhjumisel. Turba lasundi tüsedus võib ulatuda isegi 10 m
annaabi.ee 
