aktsiisimaks, saastemaks, teedemaks) transpordivahendite tehniliste normide kinnitamise või muutmisega (transpordivahendite massi ja pikkuse piirangud) transpordilubade ja litsentside väljaandmisega, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamisega. Mereveod koos raudteevedudega moodustavad valistransiitvedudest viimaste aastate jooksul ule 90%. Hoogsalt kasvanud reisijateliiklus on kaasa toonud ka kaubavedude jaoks kiireid ning regulaarseid uhendusvoimalusi. Merevedudes toimuvad ulemaailmsed strukturaalsed muutused eelkoige toostuse umberpaigutamise tottu, tootmine liigub uha lahemale tooraineallikatele ja potentsiaalsetele tarbijatele ning seega veetakse tulevikus toodeldud kaupu, vorreldes kaesoleva hetkega, marksa enam. Suurem osa toodeldud kaupadest on segakaup, mida veetakse suures osas liinilaevadega. Nõudlus (D) Nh=D/Q Ih=360/Nh D=2000 Q=100 Nh=200 Hangetevaheline intervall Ih=360/200=1,8 päeva
maanteeveoga muutub raudtee majanduslikult otstarbekaks kauguselt 400-500 km. Keskmine EU raudteeveo kaugus on 1600 km. Meretransport - EELISED : Kõige suuremad mahud ja käibed, Efektiivseim kütusetarbimine, kõige „rohelisem“, Lühematel liinidel kõrgem regulaarsus PUUDUSED: Sadamamaksud, Vähene paindlikkus, Pakkimise ja kinnitamise ranged nõuded, Intervallid ookeaniliinidel, kartelli-tüüpi hinnakujundus. Meritsi liiguvad 90 % maailma kaubanduse mahust tkm-s ja 70% väärtusest. Merevedudes domineerivad nafta (40%), konteinerid (30%), edasi tulevad rauamaak (13%), süsi (11%) Lisaks on ka siseveetransport. Õhutransport- EELISED: Suur veokiirus, Ülemaailmne võrk, Tihedad veograafikud PUUDUSED: Suured püsi- ja muutuvkulud, sõltuvus ilmastikuoludest, Kauba piiratud kaal ja mõõtmed, Kiiruse eelist kahandavad ülekoormus lennujaamades ja turvanõuded, IATA kehtestatud turvapiirangud, Kohati tihedas konkurentsis teiste veoliikidega