sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga LUULEKOGUD Sonetid (1935) Vanad majad (1937) Reheahi (1939) Põlenud puu (1945) Pühapäev (1946) Seitsmes öö (1947) Tulease (1949) Veebruar (1951) Eikellegi maa (1952) Suvihari (1955) September (1964) Varjumaa (1966) Puud kõnnivad kaugemale (1969) Minu nägu (1970), sisaldab kõiki eelnenud luuletuskogusid ja viit vahepõimikut. Allikad silla juures (1972) Merevalgus. Tuuletund (1977) Tuiskliiv. Talvereis (1985) Hingetuisk. Jääminek (1988) PROOSALOOMING Esikromaan ,,Igatsetud maa" (1949) ,,Kuma taevarannal" (1950) ,,Peipsi" (1954) ,,Taeva võtmed" (1956) ,,Sinine värav" (1957) "Jäälätted" (1957) "Emajõgi" (1961) "Tartu" (1962) "Kivisild" (1963) "Must raamat" (1965) "Keeristuli" (1969) "Joonatan, kadunud veli" (1971) "Öö astmes x" (1973) "Puu saarel on alles" (1973) "Kuus päeva" (1980) "Seitsmes päev" (1984) NÄIDENDID
Ithakale tagasisaabunu luule, õieti neljanda perioodi Kangro, kelle kolme eelnevat me teame, tunneme ja armastame. Need on Hommik (,,Sonetid", 1935; ,,Vanad majad", 1937; ,,Reheahi", 1939; ,,Põlenud puu", 1945; ,,Pühapäev", 1946; ,,Seitsmes öö", 1947), Keskpäev (,,Tulease", 1949; ,,Veebruar", 1951; ,,Eikellegi maa", 1952; ,,Suvihari", 1955) ja Õhtuselgus (,,September", 1964; ,,Varjumaa", 1966; ,,Puud kõnnivad kaugemale", 1969; ,,Allikad silla juures", 1972; ,,Merevalgus. Tuuletund", 1977; ,,Tuiskliiv. Talvereis", 1985; ,,Hingetuisk. Jääminek", 1988). See tähendab varast sünteetilist lürismi, siis romaanikirjanik Kangro lüürikat ning hilist lüürilistest tsüklitest väljakasvavat lüroeepikat. Sarnane küll romantika kuninga Ludwig von Tieckiga, on Kangro siiski pigem goetehlikult universaalne kirjandusvaim, kelle loomingust üldse, aga ka ta luulest eraldi annab liigiideede tervikust lähtuv käsitlus advekaatsema