Annab selgroo, skeleti, rühi Toimib kui säilitusaine Noores veinis rohkem happeid, vanas vähem Jahedas kliimas rohkem, soojemas vähem Kui happeid on vähem, siis lisatakse Happe rohkus sõltub viinamarjasordist Hape ja tanniin võimendavad teineteist Veinis leiduvad happed Õunhape-tugeva maitseline Piimhape-pehme maitsega Viinhape-tekib peale fermentatsiooni Sidrunhape-tagab hea happesuse veinis Äädikhape-annab rohkust, tõstab aroome, maitset, toob aroome paremini esile Merevaiguhape-annab kibedust, soolasust Tanniinid, parkhapped. Sisaldavad fenoole, kestast, puidust, jne Noortes rohkem kui arenenud veinides Väheneb veini küpsedes Rohkus sõltub valmistamismeetodist Toimib veinis kui selgroog, looduslik säilitusaine ja tasakaalustaja. PUUVILJASUS Toimib veinis kui lihastiks /glütseriin Kui on vähe, siis vein on õhuke, hapukas, kuiv Noortes veinides võib olla nn peidetud Kui on palju siis on vein lopsakas ja täidlane
· Veini ehitus Veini mõistmiseks ja tema otstarbekohaseks nautimiseks ja sobitamiseks toiduga oleks tarvis mõista tegureid, mis mõjutavad veini põhiolemust. 1. Hape Annab veinile skeleti ja rühi ning toimib ka kui säilitusaine. Ilma happeta oleks vein lame, magus ja imal. Põhihapped veinis on: viinhape (pehme hape), õunhape (agressiivne hape), sidrunhape (hea selgroo üks alustalasid), äädikhape (vajalik, kuid mitte domineerivana), merevaiguhape (ebasoovitav ja põletav), piimhape (lisandub malolaktilisel fermentatsioonil). Noores veinis on rohkelt happeid. Küpsemisel happed vähenevad. Jahedas kliimas saadakse happelisemaid veine kui soojas. Happelisus sõltub ka viinamarjasordist. Soojas kliimas lisatakse veinile sageli viinhapet. 2. Parkhapped (tanniinid) Teine põhiline veini ,,konservant" ja arengupotentsiaali määraja hapete kõrval, samuti skeleti teine aluskivi. Sisaldavad polüfenoole, mis on värvainete allikas