Andekate meremeestena olid saarlased tuntud ka kui võimekad kauplejad ja õnneks/kahjuks ka kui mereröövlid. Arvestades kõike eeltoodut, ei pane meid ilmselt imestama Saarlaste tuntud isepäisus ja püüdlus iseolemise suunas. Ning ega me ka kindlad saa olla selles, millise riigi koosseisu Saaremaa kuuluks, kui ajalugu oleks kergelt vääratanud. Liiga palju seoseid oli Saaremaal erinevate ümbritsevate riikidega ning sotsiaalsete- ja poliitiliste meretuultega. Kui saarlastel oleks nende vallutuste ajal eksisteerinud ka mingi osalus koos teiste eestlastega oleks ilmselt võit koju jäänud, kuna aga ühine riik ehk riiklus puudus jäi võit napilt saamata. Kuid oma staatuse on saarlased endale kindlalt võideldes tekitanud. Aastatel 1222- 1223 toimus eestlaste viimane katse saada võõrvõimudest lahti. Alguse sai see jällegi Saaremaalt, kus kohalikud purustasid kiviheitemasinatega taanlaste rajatud linnuse. See sõnum saadeti üle kogu
17 ° C. Sügis kestab märtsist maini ning on muutliku ilmastikuga, kus suve ilmastik võtab järk-järgult üle talve mustreid. Talvekuud on juuni ja juuli ning need on üldiselt kõige märjemad ja jahedamad kuud osariigis, kus kõige kõrgemal asuvad alad saavad tunda lumesadu. Kevad on hooaja üleminek, kus talvine ilmastik hakkab üle võtma suve kuju. Kuigi lumesadu kestab endiselt kuni oktoobrini. Kevad on tavaliselt tuuliseim aastaaeg oma pärastlõunaste meretuultega, mis saavad alguse rannikust. 5 MULLAD Tasmaania mullad ei ole nii viljakad kui mandri Austraalias, suures osas sellepärast, et enamik neist on leostunud. Mullad lääne-Tasmaanias ja idarannikul on väga viljatud ning neid ei saa kasutada põllumajanduses, kuid nad on palju tootlikumad metsamajanduses, mis on üks riigi suurimaid tööstusharusid.
Rannikumeredes on tihti põhjuseks maatuuled. Kaasneb produktiivsuse tuntav tõus. Joonis 10. Joonis 11. Rannikuäärne ´upwelling` ja ´downwelling` Maatuule korral puhutakse pinnakihi vesi ära ja selle tahajärjel tõuseb vesi põhjast pinnale. (a Upwelling) Meretuultega on protsess vastupidine. (b Downwelling). Joonis 11. Joonis 12. Pinnavee vajumise ja ´vahepealse`ning süvavee tõusmise alad ehk upwellingu alad. Märkimisväärsed upwellingu alad on mandrite lääneranikul, ekvaatori alal ning Anktartika juures. Joonisel 12. roheline.
annaabi.ee 
