Hetkel toodame energiat enamasti põlevkivist, mille kaevandamine vähendab meie maavarasi ning mille töötlemine saastab tohutul määral õhku. Minu arvates on selline energia tootmise viis vananenud ning oleks aeg toota energiat taastuvatest allikatest ja mõelda innovaatilisemalt. Eestis on 2016 aasta seisuga antud sisse taotlused arendamaks üheksat tuuleparki, millest enamus ei ole veel saanud kaitseministeeriumi poolt ehitusluba. Taotlused arendamiseks on sisse andnud ka kaks meretuuleparki, millest üks peaks tulema Loode-Eestisse ja teine Liivi lahte (Tuuleenergia assotsastsioon, 2016). Loode- Eestisse loodava tuulepargi looja on Nelja Energia AS, kelle missiooniks on luua energiat just taastuvenergiallikatest. Nelja Energia AS soovib rajada Hiiumaa rannikust 12 km kaugusele meretuulepargi koguvõimsusega 700 kuni 1100 MW, mis tähendab olenevalt valitud tuulikutüüpide võimsusest ligikaudu 100 - 160 tuulikut.
10st suurimast tuulepargist 8 asub USAs. Suurim mere tuulepark asub UK rannikul. 41. Tuuleenergia ressurss Eestis, suuremad tuulejaamad. Probleemid tuuleenergia tootmise arendamisel Hiiumaa näitel. Tuuleenergia koguvõimsused (MW) Eestis on alates 2002 tasemest 2,25 MW mitmekordistunud, jõudes 2014 aastaks 302,7 MW-ni. Suurimad tuulepargid asuvad Paldiskis, Narvas, Aulepas, Aseriarul, Viru-Nigulas. Hiiumaa rannikule tahetakse rajada Euroopa suurimat meretuuleparki. Kohalikud oleksid mööndustega nõus juhul, kui nad saaksid odavamat elektrienergiat. Kalatööstus kardab, et müratundlik räim kaob rannikumerest ja seega peaks firma uksed sulgema. Samuti kardetakse turismisektori jahenemist vaadete rikkumise pärast. Samuti ollakse mures, et tuulikud jäävad olulisele rändeteele mistõttu hukkuks massiliselt linde. 42. Säästva arengu mõiste ja definitsioonid.
annaabi.ee 
