Eesti meremehi on kohatud peaaegu kõigis maailma sadamates. Ent teadupärast pole veel ükski Eesti laev purjetanud ümber maailma. Kaugpurjetamise selts Thetis saadab Lennuki ümbermaailmasõidule, mille sügavaim eesmärk on tõsta Eesti kui mereriigi mainet. Reisil tehakse vahepeatus 36 sadamas, igal peatusel püütakse tutvustada Eestit. Reisi ettevõtmisel oli veel kaks laiemat eesmärki. Esiteks tahtis laevameeskond kaasa aidata viiekümne aasta jooksul paljuski takerdunud meretraditsioonide taaselustamisele. Meri on eestlastele palju andnud, kuid on samuti palju võtnud, kuid meri peab taas saama meie elu ja mõtete sõbralikuks koostisosaks. Teiseks oli projekti ideeks ka kaasaegsete kommunikatsioonivahendite ja interneti abil muuta reis jälgitavaks reaalajas kõikidele huvilistele. Eelkõige mõeldakse selle all kooliõpilasi, et avardada nende maailmapilti ja julgustada neid omi ideid teostama. 7 http://www.loodusajakiri
mille tähtsust, eriti sõjalaevastikus, on raske üle hinnata. Ühiskajutis on eelkõige kehtinud alati head lauakombed. Sõjalaevastikus ei ole loobutud neist ka laeva viibimisel sõjategevuse piirkonnas. Ainsaks erandiks on onud muidugi aeg, mil toimus aktiivne lahingutegevus. Taolisest korrast püüti kinni pidada isegi nõukogude võimu ajal punalaevastikus, ajal mil taolised “aristokraatlikud” kombed oli taunitavad. Punaadmiral J. Pantelejev, kes ka ise oli vanade meretraditsioonide suur austaja, kirjeldab üht episoodi – Leningradi blokaadis Neeva jõel seisnud ristleja “Kirov” ohvitseride ühiskajuti sõjaaegset lõunasööki, kus täpselt ettenähtud ajal alustasid neli üleni valgesse riietatud madrust lumivalge linaga kaetud lõunalaua katmist. Iga ese serviisist, kaasa arvatud tärgeldatud salvrätikud, paigaldati eksimatult neile määratud kohtadele nii, et mitte midagi ei jäänud puudu ega ka üle