eutrofeerumine. See ohustab niigi viletsa veevahetusega keskkonda. Kuna seal on üsna tihe laevaliiklus, on vahel juhtunud ka naftatankerite õnnetusi, mile tagajärjel satub vette mitmesuguseid naftaprodukte. Lisaks saasteainetele on Läänemerre sattunud nii Teise maailmasõja ajal kui ka pärast Naftatankerite õnnetused mõjuvad seda mitmesuguseid mürkaineid, näiteks lindudele väga halvasti putukatõrje ühendeid ja dioksiine, mis kuhjuvad meresetetesse ja püsivad seal kaua. Dioksiinid jõuavad läbi toidulaua kaladesse ja seal edasi inimeste toidulauale, olles paljude haiguste põhjustajateks. Kliima soojenemine Seoses globaalse kliima soojenemisega, on ka Lääneres toimunud muudatused. On vähenenud jäätumine ning meri on sageli talv läbi vaba. See tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja
Miks rannik lõhnab? On olemas bakter, milles on geen, mis kontrollib orgaanika lagundamisel eralduvat väävlit sisaldavat gaasi (mürgine). DMS on ka ranniku piirkonnas toituvatele lindudele tähtis, kuna lõhn juhib neid rannikualale. Süsinik Harva limiteerib vetikate kasvu merelistes süsteemides. On hakatud pöörama tähelepanu CO 2 sisaldusele merevees. Suurem osa meres leiduvast süsinikust on lukustatud meresetetesse (10 miljonit gigatonni). (1giga=109). 3900 gigatonni on lahustunud orgaanilise süsiniku kujul. 700 gigatonni süsinikku sisaldab lahustunud orgaanilise süsiniku reservuaar DOC/LOC (?) Paljude vetikate liikide rakuseintes on kaltsiumkarbonaat koos magneesiumi ja strontsiumikarbonaatidega. Fütoplanktonis on kõige märkimisväärsemad kaltsifitseerijad (organismid, kes võtavad endasse kaltsiumi) kokolitoforiidid. Neil on kokoliidid (kaltsiumist plaadikesed)
annaabi.ee 
