integreeritud observatooriumid leiavad üha rohkem tähelepanu ja finantseerimist. Näiteks Eesti teadustaristu teekaardi raames käivitati mahukas investeerimisprojekt ,,Eesti Keskkonnaobservatoorium", kus Urmas Lips Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudist koordineerib Keri saare lähedale sügava mere uuringute automaatjaama väljaehitamist ning Georg Martin Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist koordineerib rannikumere välibaasi kaasajastamist Kõigustes [9]. Euroopas on mereseisundi vaatluste ja prognooside arendamisel alates 2009. aastast käimas suuremahuline projekt MyOcean, mille on ellu kutsunud Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi algatus COPERNICUS. Kolm komponenti kaugseire, in situ vaatlused ja mudelid on sealgi esindatud suhteliselt võrdse kaaluga. Eesti teadlased on aktiivsed nii MyOcean liinis kui ka laiemalt. Kasutatud kirjandus [1] Peterson, U., Eerme K., Lang M., Nilson T., Kuusk A., Väljataga K. (2014) ,,Kaugseire koht ja
Võrgustiku nimetuses olev number 2000 tähendab, et loodusdirektiivi jõustumisel loodeti Natura võrgustik valmis saada aastaks 2000. Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992): Põhieesmärk: vähendada Läänemere reostust tagamaks merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund. Läänemere tegevuskava 2007-2021 - 4 probleemi: Eutrofeerumine; Ohtlikud ained; Merendusalased tegevused; Bioloogiline mitmekesisus. 2013 tõhususe hindamine - mereseisundi halvenemist pole suudetud pidurdada. Eesti probleemid: ohtlikud ained, suured naftareostused. Strateegia: luua koordineeritud naftalekete tõrjumise mehhanismid; luua keskkonnatundlike ranna- ja rannalähedaste alade võrgustik suurendada meretranspordi turvalisust. Mere kaitsega seotud konventsioonid, sh MARPOL, ballastvee konventsioon: 3 rühma konventsioone: Mereohutusega seotud konventsioonid -1. Merereostuse ennetusega seotud konventsioonid -2.
annaabi.ee 
