Hiljem käis Peeter I Narvas kinduse ehitustöid jälgimas. Kuigi Balti provintsid olid ta jaoks olulised, lasi ta 1708. aastal Narva ja Tartu elanikud küüditada ja Tartu hävitada. Tartu kindlustused ja enamik hoonetest lasti õhku ja linna hakati taastama alles aastate pärast. Peeter I Tallinnas Tsaar huvitus Tallinnas eelkõige mereväebaasist, sest ta soov oli jõuda välja merele ja siis oli tal juba vaja mereväebaasi. 1714. aastal saabus tsaar uuesti Tallinnasse, et osaleda meresadamale nurgakivi panemisel. Samal aastal ostis ta ka krundi Lasnamäe nõlva all, mis sai hiljem tuntuks Kadrioruna, kuhu rajati nii park kui ka loss. Peeter I külaskäik Tallinnasse 1717. aasta oktoobris vältas vaid paar päeva, sest tsaar oli lihtsalt läbisõidul. 1718. aastal viibis ta linnas koos sõjaväega aga ligi kuu aega. 1719. aasta juunis oli külaskäik koos laevastikuga taas mõnepäevane.1721. aasta visiit, oli pidulikem, kuna tegemist oli osaga tsaari suurest Baltikumi-ringreisist
1713. aasta sügisel hakati Peeter I isiklike juhiste järgi rajama sõjasaadamat. Pidulikult tähistati ehitustööde alustamist Peetri osavõtul 2. veebruaril 1714. Admiraliteedi töökodade peamine ülesanne oli remontida ja korras hoida Tallinna sadamas baseeruvaid sõjalaevastiku purjealuseid. Töökodade kompleksi kuulusid veel köiemanufaktuur, telliselööv ja saeveski. 1714. aastal saabuski tsaar uuesti Tallinnasse, et jaanuaris osaleda meresadamale nurgakivi panemisel, ja juba sama aasta juunis oli ta linnas uuesti, sedakorda rohkem kui kuu aega.Vene ajaloolane Ivan Golikov kirjutas selle kohta järgmist:"Monarh, olles nõuks võtnud tugevdada Tallinna kindlust ja teha seal uued sadamad. Peeter I ise tegi ka loetelu sellesinase töö jaoks kirvestest, kirkadest,labidatest ja kangidest."Tõsi kaubasadam oli Revelis igiammustest aegadest peale olemas. Ideaalseks oli aga niisugune kindlussadam, kus nii sõja-
annaabi.ee 
