Ekvatoriaalse kliima tingimustes kujunevad vihmametsade all punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe vihmametsades väga kiire,toimub ulatuslik uhtumine ja soostumine.Tüüpilised on õhujuured,liaanid epifüüdid. Suured imetajad, nagu sumatra tiiger, jaava jasumatra ninasarvik, orangutanid, india elevant ja leopardid on laialdaselt levinud kuni Bali saareni. Rannikualade ökosüsteemide hulka kuuluvad veel rannad, liivaluited, estuaarid, mererohu ja vetikate kasvupiirkonnad, mudast moodustunud märgalad ja väikesaarte ökosüsteemid Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid ja laisikud, kiskjad linnud maod. Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed loomad paksu nahaga: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Suurem osa vihmametsade loomadest on kohastunud eluks puudel ning oma elu jooksul nad naljalt maapinnale ei satugi. Puudel elavad loomad on väga
Indoneesia metsad võtavad enda alla umbes 58% (2000) riigi maismaa pindalast. Lisaks metsadele on Indoneesia rannikuvete elustiku mitmekesisus on arvatavasti kõige suurem maailmas, seda aitavad rikastada 54 716 kilomeetri pikkune rannajoon ja 5,5 miljoni hektari suurune rannikuala, kus on väga laialdaselt levinud mangroovid ja korallrahud Rannikualade ökosüsteemide hulka kuuluvad veel rannad, liivaluited, estuaarid ehk jõe suudmeosad, mis on mere poolt üle ujutatud, mererohu ja vetikate kasvupiirkonnad, mudast moodustunud märgalad ja väikesaarte ökosüsteemid. VETEVÕRK Kuna Inodoneesia on saareriik, siis mõistagi on seal palju vett. See on India ja Vaikse ookeani vahel ja saari ühendab selge ja soolane ookeani vesi. Sisemaal, vihmametsades on vetevõrk väga tihe. Pikimad jõed voolavad suurimatel saartel ja on põhiliselt lühikesed. Sademeid langeb aastaringselt palju, mille tõttu on
annaabi.ee 
