laiustelt troopiliste laiusteni, on siinsed korallrifid suhteliselt noored. Suur 11 Vallrahu pole vanem kui 18 milj aastat, mõned osad on ainult veidi üle 1 miljoni aasta vanad. Vetikaliike300, endeeme 2%. Rannikupoolne vallrahu osa on üllatavalt madalaveeline, mõõna ajal katab teda ainult10-80 cm vett. Pole korallidele eriti sobiv, selle asemel on siin rohkesti vetikaid ja mererohtusid, st. õistaimi (Thalassia, Halophila). Merepoolses osas valitsevad korallid ja Corallinaceae, teisi vetikarühmi vähe. Vaikse Ookeani keskosa saared pole kunagi kuulunud mandrite külge, nad on vulkaanilise päritoluga. Bentose liigid on immigrandid, siia sattunud mujalt, nad võivad olla vanemad kui saared, millel nad elavad. Liikide arv sõltub saare suurusest, kaugusest maismaast, saare vanusest. Teine rühm saari, mis on geoloogilises minevikus olnud mingi mandri osa. 5
Lainetus segab vett tõusu ja mõõna ajal. Vetikad sisaldavad ebameeldiva lõhnaga maitseaineid. Neid söövad merisiilikud, eriti just pruunvetikaid, lehtadrusid. Samas söövad neid ka kõhtjalgsed ja inimesed. Täiskasvanuna või suure tormiga kantakse nad sügavamatele aladele, hakkavad lagunema ja moodustub detriit. Lainetuseta alad on settelised rannad - pehme põhjaga. Soodsad tingimused soontaimede arenguks ja kasvuks. Tulnud maalt ja läinud vette üle. Palju õistaimi ja mererohtusid. Soon- ehk vaskulaartaimede (kõrgemad taimed) ökoloogiline funktsioon seisneb selles, et nad on kinnitussubstraadiks perifüütonitele. Samas summutavad nad ka laineid, ei lase kaldal erodeeruda, kinnistavad juurtega setteid. Näiteks mangroovisood, eriti Indias. Ideaalne elukoht paljudele kaladele, nn lasteaed hea koht organismidele kasvuks. Mangroovisoo
annaabi.ee 
