Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mererandadega" - 2 õppematerjali

Hispaania
2
rtf

Hispaania

Näiteks Barcelona Katedraal, mille ehitamist alustati 1298 aastal. Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres, Turia (Guadalaviari) jõe suudmealal. Seal oli elanikke 2000 aastal 739 000. Sevilla, linn Lõuna- Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele laevatatava sadamaga. Lõuna - Hispaania rannikuala on hästi väljaarendatud kuurortrajoon oma suurepäraste ja puhaste mererandadega. Samas on muidugi väga huvitav ja vaheldust pakkuv Põhja - Hispaania oma mäestike ja rohelusega. Kesk - Hispaania on rohkem laugjama reljeefiga ja ka rohelust on seal vähem kui mujal. Vaatamisväärsus omaette on muidugi Toledo linn. Toledo on pikkade traditsioonidega hispaania käsitöömeistrite linn. Mallorca on Baleaaride saarestiku- ja kogu Hispaania suurim saar. Elanikke elab saarel 460 000 ja neist 321 000 elab Mallorca pealinnas Palma de Mallorcal. Omaette vaatamisväärsus on

Geograafia → Geograafia
60 allalaadimist
Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos
12
docx

Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos

ristikäik. Kantakse kirikulippe, pühapilte, ikoone. Operaator on seda peatumatult vonklevat madu filminud sügava nõo vastasküljelt. Oru põhja jõudnud, alustab protsessioon uut aeglast tõusu kõrgele vastasnõlvale. Näeme hulka naisi, nende seas palju eakaid, mööda kitsukest, vihmadest uhutud jalgrada künkale rühkimas. Ja veel kord üldplaane ristkäigust. Arvustus oli filmi suhtes heatahtlik. Rasmus Kangro-Pool kirjutas „Päevalehes“: „Looduse ilu mererandadega ja mägiste Võrumaa maastikega, jõed, kosed, maanteed ja metsad. Üksikasjus ja panoraamides, meie linnad ja väärtuslikud ehitused üle maa, meie töö põldudel ja vabrikuis ning sadamates, meie inimesed töötamas, pidutsemas, tantsimas, sportimas – kõik see on ühendatud põnevaks tervikuks nagu deklaratsioon „Kas tunned maad...?““ R. Kangro-Pool pidas samuti oluliseks sisuka filmi kasvatuslikku ja teabeväärtust ning

Filmikunst → Maailma filmikunsti ajalugu
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun