Vastne kasvab, teeb läbi moonde ja laskub merepõhja. Meritäht võib kliimasoojenemise üle elada. Kanada teadlased avastasid, et vähemasti üks meritähe liik suudab kliima soojenemise ja merevee happestumisega kardetust paremini toime tulla. Suurem osa uuringuid on viinud teadlased järeldusele, et paljud mereloomad, nende seas meritähed, kannatavad, kui fossiilkütuste põletamisest õhku paiskunud süsihappegaas merevette jõuab, sest see aine teeb vee happelisemaks ja lagundab mereolendite kaltsiumkarbonaadist skelette ja kodasid. Kuid Briti Columbia Ülikooli teadlane Rebecca Gooding ja ta kolleegid vaatasid katseliselt järele, kuidas elab vee soojenemise ja happestumise üle meritäht Pisaster ochraceus. Selgus, et kuni 21 soojakraadini ning süsihappegaasi 780 miljondikosase kontsentratsioonini elasid need tähekesed täitsa hästi. Prognooside järgi merevesi sel sajandil nii soojaks ja happeseks ei lähegi.Uurimistulemus annab sellele liigile lootust, kuid teistel
Kõrgema taseme kiskjad, sealhulgas ka väärtuslik kalaliik nagu mereahven, omakorda kütivad koorikloomi.[16] 13 3.2. Loomade liikumine Upwelling mõjutab loomade ja nende liikide levimise liikumist. Pisikesed kullesed – paljude kalade ja selgrootute arenevad vormid. Sõltuvalt liigist saavad nad triivida hoovusteega nädalaid ja isegi kuid. Upwelling võib ranniku lähedal elavate täiskasvanud mereolendite kulleseid viia nende loomulikust elukeskkonnast kaugele avamerre, ohustades sellega nende ellujäämist. Seega ühest küljest upwelling varustab loomi vajalikke toitainedega, kuid samal ajal upwelling on suureks ohuks mereloomade populatsioonidele, kuna see hävitab nende kulleseid. [5, 17] 3.3. Ilm ja kliima Ranniku lähedane upwelling ja downwelling mõjutavad ka ilma ja kliimat. Piki Põhja- ja Kesk-California rannikut vähendab upwelling mere pinnakihi temperatuuri ja
annaabi.ee 
