See asub Dzoseri omast lõunas ja on tänapäeval suhteliselt viletsas seisus - meenutab pigem kivihunnikut kui püramiidi, eriti ida poolt. Sisemus - püramiidi suurim väärtus on aga siiani säilinud, sissekäik asub põhjaküljel. Püramiidi olid varem oma töödes märkinud arheoloogid Perring ja Lepsius, aga aastal 1881 oli Gaston Maspero see, kes otsustas asja põhjalikumalt uurida. Püramiiditekste oli ta selleks ajaks leidnud juba Pepi I ja Merenra I hauakambrites. Algselt oli Unase püramiid 18,5 meetrit kõrge ja seda kaitses massiivne seitsmemeetrine kivimüür. Püramiidi ette oli ehitatud pisem niinimetatud kultuspüramiid, eesõu, siseõu ja eraldi ruum ohverdamiseks, kus olevat asetsenud hieroglüüfi 'hetep' (tõlkes ohverdamislaud) kujuline altar. Püramiidi sisemus oli ehitatud kuuest kihist väljapoole suurenevatest kiviplokkidest, pealmine osa oli kaetud lubjakivikihiga.
III dünastia: 2778-2723 (Hornungi järgi: 2640-2575), 55/65 aa. Dzoser, Hu (Hunn). IV dünastia: 2723-2563 (Hornungi järgi: 2575-2465), 160/110 aa. Snofru, Hufu (Cheops), Dzhedefra, Hafra (Chefren), Menkaura (Mükerinos), Sepseskaf. 6 vaaraod. V dünastia: 2563-2423 (Hornungi järgi: 2465-2325), 140/140 aa.! Userkaf, Sahura, Neferirkara, Niuserra, Menkauhor, Dzhedkara Isesi, Unas. Kokku 8 vaaraod. VI dünastia: 2423-2263 (Hornungi järgi: 2325-2155), 160/170 aa. Teti, Pepi I, Merenra, Pepi II (Horn. on veel Userkara, Merenra II ja Nitokris, kokku 7 vaaraod). Püramiidid. Vana Riik oli püramiidide ajastu. Kolmanda dünastia esimene vaarao (tegelikult on egiptuse keeles vaarao "insibja" (see tähendab ~ Egiptuse mõlema osade valitseja) Dzhoser võis ette võtta kolossaalse töö oma isiku jäädvustamiseks. Tema arhitekt ja lähim abiline kõigis asjus on Imhotep (hiljem ravimiskunsti jumal ja Ptahi poeg), tema cati ja ülempreester. Imhotep kavatses
annaabi.ee 
