linnadel, jõgedel, mägedel jne. Uus teadusharu onomastika tekkis huvist nimede vastu, mis annab ülevaate keeleteadusest, ajaloost.. Teadus pärisnimedest jaguneb paljudeks alarühmadeks, kuid on siiski kaks põhilist. 1.Toponüümika - teadus kohanimedest 2.Antroponüümika - teadus isikunimedest Kohanimed jagunevad ka eri rühmadeks. Nii uurib toponüümika mäenimesid ja vetenimesid. Veenimed ehk hüdronüümid jagunevad veel omakorda neljaks : merenimed, jõenimed, soodenimed ja järvenimed. Oikonüümid ehk asulanimed jagunevad ka omakorda külanimedeks ning linnanimedeks. Antroponüümide hulka kuuluvad ka veel perekonna- ja hüüdnimed ning isanimed. On olemas ka varjunimed ehk pseudononüümid. Suurt tähelepanu pööratakse ka etnonüümidele ehk rahvanimedele, sest nende uurimine aitab mõista nende rahvuste ajalugu. Onomastika uurib veel zoonüüme ehk loomanimesid. Nimesid pannakse tavaliselt koduloomadele
nimedele. i) j) Muud inimetekkelised objektid (artefaktid) linnaalanimed = urbonüümid = urbanonüümid; tänavanimed = hodonüümid; teenimed = dromonüümid; haldusnimed = horonüümid. Loodusobjektid vetenimed = hüdronüümid: o jõenimed = potamonüümid; o merenimed = pelagonüümid: primaarnimed: Ammejõgi; primaarnimed: Läänemeri; sekundaarnimed: Sauga, Kasari; sekundaarnimed: Aadria meri (Aadria o järvenimed = limnonüümid: linna järgi); primaarnimed: Mustjärv, Valgjärv, o soonimed = helonüümid;
allosad. haldusnimed e horonüümid riigid, maa-alad, provintsid. Loodusesemete nimed. Vetenimed e hüdronüümid, jõenimed e potamonüümid vana algupäraga. Paljudel juhtudel püsivad objektid ja nende nimedest püütakse leida vana rahvastiku, keele jälgi. Ei kehti Eesti kohta, sest on jõenimesid, mis on saanud nime külade järgi, järvenimed e limnonüümid palju primaarseid nimesid. Probleemiks, et on palju suurjärvi, mustjärvi, siis lisati neile külanimesid ette ; merenimed e pelagonüümid enamasti primaarsed. Mõni sekundaarnimi, mida ei oska öelda, kust see tuleb. Nt Aadriameri. soonimed e helonüümid on primaarnimesid ja sekundaarnimesid. Probleem, et registrisse kandmisel tuleb määratleda nende piirid. Koosnevad allosadest, ja neil võib olla palju nimesid. Mäenimed e oronüümid. Sh muud pinnavormid; koopanimed e speleonüümid. Maastikunimed. Põllunimed e agronüümid. Heinamaade, metsade, karjamaade nimed. Maa-alade nimed