Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"merenimed" - 3 õppematerjali

Nimeteaduse põhimõisted
1
docx

Nimeteaduse põhimõisted

linnadel, jõgedel, mägedel jne. Uus teadusharu onomastika tekkis huvist nimede vastu, mis annab ülevaate keeleteadusest, ajaloost.. Teadus pärisnimedest jaguneb paljudeks alarühmadeks, kuid on siiski kaks põhilist. 1.Toponüümika - teadus kohanimedest 2.Antroponüümika - teadus isikunimedest Kohanimed jagunevad ka eri rühmadeks. Nii uurib toponüümika mäenimesid ja vetenimesid. Veenimed ehk hüdronüümid jagunevad veel omakorda neljaks : merenimed, jõenimed, soodenimed ja järvenimed. Oikonüümid ehk asulanimed jagunevad ka omakorda külanimedeks ning linnanimedeks. Antroponüümide hulka kuuluvad ka veel perekonna- ja hüüdnimed ning isanimed. On olemas ka varjunimed ehk pseudononüümid. Suurt tähelepanu pööratakse ka etnonüümidele ehk rahvanimedele, sest nende uurimine aitab mõista nende rahvuste ajalugu. Onomastika uurib veel zoonüüme ehk loomanimesid. Nimesid pannakse tavaliselt koduloomadele

Eesti keel → Eesti keel
6 allalaadimist
ONOMASTIKA ARVESTUS
36
docx

ONOMASTIKA ARVESTUS

nimedele. i) j) Muud inimetekkelised objektid (artefaktid)  linnaalanimed = urbonüümid = urbanonüümid;  tänavanimed = hodonüümid;  teenimed = dromonüümid;  haldusnimed = horonüümid.  Loodusobjektid  vetenimed = hüdronüümid: o jõenimed = potamonüümid; o merenimed = pelagonüümid:  primaarnimed: Ammejõgi;  primaarnimed: Läänemeri;  sekundaarnimed: Sauga, Kasari;  sekundaarnimed: Aadria meri (Aadria o järvenimed = limnonüümid: linna järgi);  primaarnimed: Mustjärv, Valgjärv, o soonimed = helonüümid;

Filoloogia → Foneetika
8 allalaadimist
NIMEKORRALDUS koondkonspekt
21
doc

NIMEKORRALDUS koondkonspekt

allosad. haldusnimed e horonüümid ­ riigid, maa-alad, provintsid. Loodusesemete nimed. Vetenimed e hüdronüümid, jõenimed e potamonüümid ­ vana algupäraga. Paljudel juhtudel püsivad objektid ja nende nimedest püütakse leida vana rahvastiku, keele jälgi. Ei kehti Eesti kohta, sest on jõenimesid, mis on saanud nime külade järgi, järvenimed e limnonüümid ­ palju primaarseid nimesid. Probleemiks, et on palju suurjärvi, mustjärvi, siis lisati neile külanimesid ette ; merenimed e pelagonüümid ­ enamasti primaarsed. Mõni sekundaarnimi, mida ei oska öelda, kust see tuleb. Nt Aadriameri. soonimed e helonüümid ­ on primaarnimesid ja sekundaarnimesid. Probleem, et registrisse kandmisel tuleb määratleda nende piirid. Koosnevad allosadest, ja neil võib olla palju nimesid. Mäenimed e oronüümid. Sh muud pinnavormid; koopanimed e speleonüümid. Maastikunimed. Põllunimed e agronüümid. Heinamaade, metsade, karjamaade nimed. Maa-alade nimed

Eesti keel → Nimekorraldus
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun