Tuntuna on püsinud kümned meloodiad, nagu "Neil päevil polnud algust", "Sinu silmad", "Rahvatoonis" jpt. Oma esimese levilaulu "Arglik brigadir", mis oli algselt instrumentaalpala, kirjutas Uno Naissoo 1949. aastal. Tuntumad temaatilised laulud olid "Kodumaa", "Kui kord selge taeva all" jt. Bossanovaviisidest oli "Palus pohli punetab" ja "Kui käes on jaanipäev". Eestimaa-hõnguline hill-billy kõlab lauludes "Hobused" ja "Meremuinasjutt". Bluusi ja soul'i elemente on lauludes "Päeva lõpp" ja "Kes kuuleb ja näeb". Ta kirjutas oma poja Tõnu Naissooga muusikat ka filmile "Viimne reliikvia". Uno Naissoo ei kuulunud nende heliloojate hulka, kes kord avastatud muusikalist leidu kasutavad aastast aastasse. Iga laulu jaoks leidis ta uue muusikalise lahenduse. Sellepärast on tema laulud värsked ning kordumatud. Ta juhatas Vabariikliku Haigla naisansamblit ja ETKVL-i ansamblit "Onyx". Laule
kord selge taeva all" jt, kasutas ta dzässiharmoonia vahendeid, mis olid tolle aja kohta julged ja uudsed. Oli periood, mil ta vaimustus Yves Montand'I kunstist ja kirjutas terve rea portreelaule, nagu "Taksojuhi pettumus", "Kojamees" jt. Ka see oli värske sõna meie estraadil. Hinge lähevad ta estraadiromansid "Sügisromanss", "Kui tahad olla hea", kordumatud on bossanovaviisid "Palus pohli punetab", "Kui käes on jaanipäev". Eestimaa-hõnguline hillbilly kõlab lauludes "Hobused" ja "Meremuinasjutt". Bluusi ja soul'i elemente on lauludes "Päeva lõpp" ja "Kes kuuleb ja näeb". Protestilaulu zanrit esindavad laulud "Tüdruk", "Invaliid". Lüüriliste laulude seas on palju õrnemaid hingekeeli puudutavaid meloodiaid, nagu "Mu kodu", "Mööda koduvälju", aga siin on ka sümfoonilise arendusjoonega laul "Iial ei muutu võõraiks me", mis kuulub kahtlemata helilooja laululoomingu tippude hulka. Uus, arendatud vorm koos sügava sõnumiga tõi edu lauludele
annaabi.ee 
