Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkjana. Looming Aadu Hindi looming kajastab kalurite ja muu rannarahva elu. Alustas kirjutamist 1930. aastate alguses novellide ja laastudega Romaanid ,,Pidalitõbi" (1934) ja ,,Vatku tõbilas" (1936) eritlevad leeprahaigusest või -hirmust muserdatud psüühikat. Romaanis «Kuldne värav» (1937) on rakendatud psühhoanalüütilist käsitlusviisi. 1939 avaldatud mereromaan ,,Tulemees" on eelkõige olustikumaaling karmist meremeheelust. Kalurite tööd nõukogulikes oludes kujutavad näidendid "Tagaranna meeste kalakuunar" (1947) ja "Kuhu lähed, seltsimees direktor?" (1949). Panoraamromaani "Tuuline rand" (IIV, 195166) peamine tegevusliin näitab rannaküla ja selle inimeste kujunemislugu 1905. aasta sündmustest Teise maailmasõjani. Teos pakub mõndagi ka meremeeste eluolusse puutuvat, seda väärtustavad veenvad ja jõulised karakterid ning eredalt isikupärane stiil. ,,Tuulise ranna" esimesed
unistuste ja tegelikkuse vahel, olid lapse- ja noorukiea plaanitsused ja soovid, mis jäid täitumata või täitusid hoopis teisel kujul. Oli meri kui igapäeva reaalsus ja kui unistuste sinine kaugus, mis lakkamatult toitis tundemeelse rannapoisi kujutlusi. Oli rohkesti koloriitseid laialt maailma näinud meremehi, kelle jutustused, lood ja laulud neid kujutlusi omalt poolt täiendasid ja ergutasid, lisasid ränkade tormide ja mehiste tegude romantikat. Tekkis unistus merekoolist ja meremeheelust, aga see ei olnud ainus. Koolipoisiaastatest peale kirjutas Tooma perepoeg luuletusi ja jutte, ihaldusväärsena tundus ka keskkoolis edasiõppimine. Ning oli ka Tooma, põline talukoht, mis kolmekümnendatel aastatel vajas järjest rohkem peremeest ja pärijat, sest Juhani isa Jüri Smuul käis juba kaheksandat kümmet ja talu oli hakanud küla jõukamatest peredest üha enam maha jääma. Tulevase peremehe roll tekitas omakorda unistusi, eriti sellest,
annaabi.ee 
