Aasia (Filipiinide, Malaisia, Kambodza ja Vietnami) ning Ida-Aasia (Hiina, Korea ja Jaapani) kultuuridest. Kuigi põhiline sisseränne oli Inglismaalt, tuli ka palju rahvast Sotimaalt koos varasemate Briti asustajatega ja ka koos oma kultuuri elementidega. Öeldakse, et Uus-Meremaal on rohkem torupilliansambleid kui Sotimaal. Tänu püsivale sisserändele Inglismaalt ja sellele, et paljud noored uus-meremaalased veedavad aega Inglismaal saamaks "ülemerelisi kogemusi", säilib kultuuriline ühendus Uus-Meremaa ja Inglismaa vahel, mistõttu säilib ka tavapärane inglise keel GEOGRAAFIA Taupo järv ja Ruapehu mägi asuvad Põhjasaare keskel. Lõuna-Alpid ja nende tekitatud vihmapilved on selgelt nähtavad Lõunasaarel. Uus-Meremaa koosneb kahest põhiliselt saarest (nimetatakse Põhja- ja Lõunasaareks, "Te-Ika-a- Maui" ja "Te Wai Pounamu" Maori keels) ja arvukatest väiksematest saartest
(pealikud) sai valida liikmeid 49-liikmelise Fono'sse (parlament) ning alles 1990.a. anti kõigile üle 21- aastastele hääletamisvõimalus, kuid vaid matai võib kandideerida. (Smitz, Farfor, 2006) Iseseisvumise käigus oli Samoa (1977.aastani Lääne-Samoa) sunnitud sõlmima Uus- Meremaaga sõpruslepingu, mille kohaselt endine emamaa esindas Samoad rahvusvahelistes suhetes (Uus-Meremaal oli ka ainuke diplomaatiline esindus Apias) ning uus-meremaalased säilitasid ka kõrged ametid riigijuhtimises ja faktiliselt oli Samoa ikka veel Uus-Meremaa protektoraat. Ajapikku see olukord muutus ning 1970.a. astus Samoa Rahvaste Ühendusse ja 1976.a. ÜRO-sse. 2.2. Paapua Uus-Guinea Paapua Uus-Guinea jagati 1884.a. inglaste ja sakslaste poolt, kuid anti peale Esimest Maailmasõda Suurbritanniale, kes andis selle edasi Austraalia hoolde. Teises Maailmasõjas okupeeris selle ala Jaapan, kuid peagi vallutasid Paapua Uus-Guinea tagasi ameeriklased ja
annaabi.ee 
