kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit Kliimaolud Lääne-Eesti saarestik on ilmastikuliselt Eesti kõige merelisem osa, moodustades läänesaarte kliimavaldkonna. Päikesepaiste paljuaastane keskmine kestus on Saaremaal üle 1800tunni aastas. Hästi iseloomustab saarte kliima suhtelist merelisust õhutemperatuur. Sooja ja külma aastaaja üleminekud on pika, eriti sügisel. Eeltalv algab kolm nädalat hiljem kui Ida-Eestis saare keskosas detsembri esimesel, rannikul teisel dekaadil. Päristalv püsiva lumikattega saabub detsembri lõpus. Talvel madaldub kuu keskmine temp. Läänest ida poole; jaanuaris on see -2,3 kuni -4,0°C ja veebruaris -3,4 kuni -5,3°C. Mõni talv võib Sise- ja Ida-Saaremaal olla 3-4kraadi külmem kui lääneosas ja rannikul. Varakevad algab
Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit. 3.1. KLIIMAOLUD Lääne-Eesti saarestik on ilmastikuliselt Eesti kõige merelisem osa, moodustades läänesaarte kliimavaldkonna. Päikesepaiste paljuaastane keskmine kestus on Saaremaal üle 1800tunni aastas. Hästi iseloomustab saarte kliima suhtelist merelisust õhutemperatuur. Sooja ja külma aastaaja üleminekud on pika, eriti sügisel. Eeltalv algab kolm nädalat hiljem kui Ida-Eestis saare keskosas detsembri esimesel, rannikul teisel dekaadil. Päristalv püsiva lumikattega saabub detsembri lõpus. Talvel madaldub kuu keskmine temp. Läänest ida poole; jaanuaris on see -2,3 kuni -4,0°C ja veebruaris -3,4 kuni -5,3°C. Mõni talv võib Sise- ja Ida-Saaremaal olla 3-4kraadi külmem kui lääneosas ja rannikul
Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit Kliimaolud Lääne-Eesti saarestik on ilmastikuliselt Eesti kõige merelisem osa, moodustades läänesaarte kliimavaldkonna. Päikesepaiste paljuaastane keskmine kestus on Saaremaal üle 1800tunni aastas. Hästi iseloomustab saarte kliima suhtelist merelisust õhutemperatuur. Sooja ja külma aastaaja üleminekud on pika, eriti sügisel. Eeltalv algab kolm nädalat hiljem kui Ida-Eestis saare keskosas detsembri esimesel, rannikul teisel dekaadil. Päristalv püsiva lumikattega saabub detsembri lõpus. Talvel madaldub kuu keskmine temp. Läänest ida poole; jaanuaris on see -2,3 kuni -4,0°C ja veebruaris -3,4 kuni -5,3°C. Mõni talv võib Sise- ja Ida-Saaremaal olla 3-4kraadi külmem kui lääneosas ja rannikul
jahe talv. Mere mõju erineva intensiivsuse ja ala maastikulise struktuuri tõttu esineb Hiiumaal üksikute kohtade vahel klimaatilisi erinevusi. Läänemere vahetu mõju alla jääb Hiiumaa läänerannik ning Kõpu ja Tahkuna poolsaar. Avamere otsesel mõjul on siin talv soojem ning sulapäevad sagedasemad, suvi aga jahedam ja päikesepaistelisem kui Hiiumaa kesk- ja kaguosas. Nimetatud piirkonnale on iseloomulikud tugevad tuuled. Hästi iseloomustab saare kliima merelisust õhutemperatuuri aastane käik. Talved on saarel soojemad ja lühemad kui mandril. Aasta külmim kuu on veebruar. Kõige soojem kuu on juuli. Kevad on saarel jahedam kui mandril. Sügis on seevastu soojem ja algab hiljem kui mandril. Valitsevateks tuulteks Hiiumaal on edela- ja lõunatuuled, eriti talvekuudel. Aasta keskmine tuule kiirus on 5-6 m/sekundis. Tugevamad tuuled puhuvad novembris ja detsembris. Aasta sademete hulk on Hiiumaal 500-600 mm. Kõige rohkem
annaabi.ee 
