EESTI MAASTIKU TEADUSE AJALOOST 20.saj alguses eestikeelse ylikooli loomisega kutsuti Tartu Ylikooli mitmetest riikidest teadlasi, kes koolitasid meie oma teaduskonda. Eesti maastikurajoonide uurimisega tegeles Soome-Rootsi teadlane Johannes Gabriel Grano. Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik...
(Kirblast) algava Siluri paekalda kõrgemaid osasid. Lääne-Eesti madalik- Lääne-Eesti madalik on ulatuslik tasane ala, mis rannikult sisemaa suunas tasapisi tõuseb. Kohati on madalik siiski küllaltki vaheldusrikka ilmega. Ranniku lähedal leidub luiteahelikke, madalikku läbivad otsamoreenide ja ooside read. Liivi lahe rannikumadalik- See maastikurajoon paikneb kitsa ribana piki Liivi lahe idarannikut Iklast kuni Lao poolsaare otsani. Sealsele piirkonnale on iseloomulik mereliivatasandike ja luiteahelikega rannikumaastik, kuid kohati esineb ka moreentasandikke. [3] Vahe-Eesti maastikuvaldkond Kõrvemaa- Pandivere kõrgustiku ja Harju lavamaa vahele jääb metsane ja soine Kõrvemaa. Kõrvemaa nimi on tulnud vanast sõnast kõrb, mis tähistas metsarohket asustamata piirkonda. Võrtsjärve madalik-Tasane ja soine Võrtsjärve madalik on osa samanimelisest järvenõost, mis oli pärastjääaegsel perioodil pikka aega veega üle ujutatud
Põllumaad tugevasti kraavitatud. Metsadest valitsevad laane ja lodumetsad, esineb palju soid. 10. Jääpaisjärvetasandike maastik: Maastik mandrijää sulavete levikualal, peamiselt Kõrvemaal, Alutagusel, Võrtsjärve ja Peipsi nõos. Reljeef tasane, pinnakatte mood. veekogude setted. Esineb samuti palju üleujutusi, suurem osa antud aladest soode all, seetõttu dom. soostunud mullad. Metsadest: laane, salu, madalsoo ja palumetsad. 11. Mereliivatasandike ja luiteahelike maastik: Esinevad peamisele rannikul ning küllalt noored maastikud. Tüüpilised on PõhjaEesti rannikumadalik, IklaPärnuTõstamaa rannik, Hiiumaa ja Saaremaa loodeosa. Esineb deflatsioon (taim ja muldkate puudub). Pinnakatte mood. sügavamal moreenid, esineb rannajärvi (laguunide kinnikasvamisel) ning nende kinnikasvamisel soid. Muldadest dom. leet, soo ja soolakulised rannamullad. Metsadest:
annaabi.ee 
