See piirneb Läänemere, Soela väina ja ka Väinamerega. Sellepärast on Emmaste saanud nimetuse ,,kõige merelisem vald". Mereranna pikkus on kokku umbes 63 km. Valla pindala on 197,5 ruutkilomeetrit ja 2003 aasta seisuga elab seal 1285 elanikku. Valla keskus asub Emmaste külas. 2.1 Pinnamood Hiiu saare lõunaosa kõrgemad künkad on väga noored. Maakoor kerkib seal 2-3mm aastas. Pinnamoes on valdav viirsavidel lasuvatest mereliivadest tasandik. Kõrgemad alad, mis on üle 16m, on idarannikul künnised ja läänerannikul luited. Neid alasid mõjutavad merelainetus, tuuled ja ajutised veetaseme muutused, mis tekitavad rannavalle ja liivaluiteid. Rannavallide vahele jäävad nõod ja klibuvallidele kasvavad kadastikud. Sisemaalt voolab mere poole pinnavesi, mis moodustab soostuvaid järvi. Emmaste maapind on väga liivane, mulla ja huumuse tekkimiseks on aega olnud liiga vähe. 2.2 Loodus
Pandivere kõrgustik- Pandivere kõrgustiku lainja pinnamoega maastikku ilmestavad metsased oosiahelikud ja kõrgustiku äärealadel paiknevad mõhnastikud[3] 7 Lääne-Eesti maastikuvaldkond Hiiumaa- Lisaks nimisaarele kuulub sellesse maastikurajooni veel Vormsi ja teised Hiiumaad ümbritsevad saared. Hiiumaale on iseloomulikud merelised pinnavormid: mereliivadest koosnevad tasandikud, rannavallid, luited ja rannaastangud. Saaremaa- Suure liigestatuse tõttu on Saaremaa rannajoon pikk ja rannad mitmekesised. Põhjarannikul esineb pankrannikut, samuti Muhus. Pangad kujutavad Lääne-Eesti mandriosast (Kirblast) algava Siluri paekalda kõrgemaid osasid. Lääne-Eesti madalik- Lääne-Eesti madalik on ulatuslik tasane ala, mis rannikult sisemaa suunas tasapisi tõuseb. Kohati on madalik siiski küllaltki vaheldusrikka ilmega. Ranniku lähedal leidub
annaabi.ee 
