Kõrvemaa- Pandivere kõrgustiku ja Harju lavamaa vahele jääb metsane ja soine Kõrvemaa. Kõrvemaa nimi on tulnud vanast sõnast kõrb, mis tähistas metsarohket asustamata piirkonda. Võrtsjärve madalik-Tasane ja soine Võrtsjärve madalik on osa samanimelisest järvenõost, mis oli pärastjääaegsel perioodil pikka aega veega üle ujutatud Soomaa-Soomaa kujutab endast üldjoontes madalat tasast ala, mida läbib Pärnu jõgi oma lisajõgedega. Pinnakatte materjaliks on viirsavid, mereliivad ja turvas. [3] Lõuna-Eesti maastikuvaldkond Kagu-Eesti lavamaa-põhilised ürgorgudest liigestatud moreentasandikud, kus aluspõhi asub valdavalt 2-8 m sügavusel. Lavamaa äärealadel paikneb kohati mõhnastikke (Välgi, Selgise, Karilatsi, Mustoja) Vooremaa-omanäoline maastikurajoon, mis koosneb peaaegu kogu ulatuses suurvoortest. Haanja kõrgustik-jätkub Lätis Aluksne kõrgustikuna, on Eesti kõige kõrgem ja ka suurimate kõrgusvahedega piirkond.
tugevust ja aeglustab betooni tugevuse kasvu; • Terastikulist koostist, et saavutada liiva minimaalne tühiklikkus võimalikult väikese terade summaarse pinna juures, mis lubaks minimiseerida tsemendi kulu ja tsemendikivi mahtu betoonis. Liiv sõmer teraline materjal valdavalt terasuurusega vahemikus 0,125...4,0mm. Jaotatakse: • Mägiliivad teravanurgelised ja karedapinnalised, üldiselt sisaldavad küllalt palju lisandeid; • Jõe- ja mereliivad ümarateralised ja siledapinnalised, puhtamad Killustik või kruus? Kruusa eelised võrreldes killustikuga: • Ei vaja eelnevat purustamist; • Betoonisegu parem töödeldavus võrdse vee kulu juures; • Väiksem tühiklikkus. Kruusa puudused võrreldes killustikuga: • Nõrgem nake tsementmördiga kivistumisel; • Suurem saastavate lisandite sisaldus. Täitematerjali üldised nõuded Betoneeritav konstruktsioon piirab kasutatava täitematerjali maksimaalset terasuurust
täitematerjalide kasutamine oluliselt betooni maksumust. Täitematerjalid moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Eestis betooni tootmisel enamkasutatavad täitematerjalid: • Looduslikud- kvartsliiv, kruus ja killustik- lubjakivist või graniidist; • Tehislik- keramsiit ehk kergkruus. Liiv sõmer teraline materjal valdavalt terasuurusega vahemikus 0,125...4,0mm. Jaotatakse: • Mägiliivad teravanurgelised ja karedapinnalised, üldiselt sisaldavad küllalt palju lisandeid; • Jõe- ja mereliivad ümarateralised ja siledapinnalised, puhtamad. Jämetäitematerjal- killustik, kruus Tolmu-, muda- ja savisisalduse piirang suurem kui liivas (jämetäitematerjali suurem sisaldus betoonis), orgaaniliste lisandite sisalduse piirang, nõeljate ja plaatjate terade sisalduse piirang. Betoonis kasutatav killustiku tugevus (tegelikult killustiku valmistamiseks kasutatav kivimi survetugevus) peaks olema vett täisimanud olukorras 1,5...2 korda kõrgem nõutavast betooni tugevusest
hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks. 28. Betooni täitematerjalide kvaliteet- nõuded liivale, killustikule/kruusale ja veele- · Liiv sõmer teraline materjal valdavalt terasuurusega vahemikus 0,125...4,0mm. Jaotatakse: · Mägiliivad teravanurgelised ja karedapinnalised, üldiselt sisaldavad küllalt palju lisandeid; · Jõe- ja mereliivad ümarateralised ja siledapinnalised, puhtamad. Betooni omadustest lähtuvalt tuleks eelistada teravanurgelisi liivasid (parem nake tsementkiviga- suurem betooni tugevu) ent üldiselt eelistatakse jõeliivasid kuna sisaldavad vähem saastavaid lisandeid ega vaja pesemist. · Puistetihedus soovitavalt >1550 kg/m3 (hea betooniliiva tühiklikkus <38%). Puistetiheduse sõltuvus liiva niiskusest. 05.05.2014
annaabi.ee 
