kevadsuvel on saledad, erksa laigulise sulestikuga, pruunika träpsulise kaela ja rinnaga Jalad oranžid, nokk tume Talvel on emas- ja isaslinnud hallikas pruunid, Aastaringselt on tiibadel kitsad valged vöödid ning sabaosas olevad valged küljed on hästi nähtavad. Noorlinnud on sügisel kollaseservalise sule mustriga. Häälitsevad üliharva TOITUMINE Selgrootud loomad Harva taimeseemned ELUPAIK Eelistab rikkaliku taimestikuga merelahti ja siseveekogude kaldaid. Pesa on maapinnalohus, mis on kõrtega vooderdatud ja paikneb enamasti tihedas rohus. Kesk-Eesti põhiliseks leiukohaks on Emajõe jõgikond, aga põhiliselt on levinud Lääne ja Põhja-eesti rannavööndis või ranniku lähedastel aladel. Matsalu ja Kasari lahe ümbrus, Saaremaa rannikuniidud RÄNNE • Tutkas pesitseb Euraasia tundravööndis ja parasvöötmes ning talvitub Lääne-, Ida- ja
lahus olevaid levilaid, nagu näiteks Lääne-Prantsusmaal ja Ungaris. Eestis on lind levinud paiguti, Kesk-Eestis on tema põhiliseks leiupaikadeks Emajõe jõgikond, aga linnuliigi põhimass on ikka Lääne-Eestis ja Põhja-Eestis rannavööndis või rannikulähedastel aladel. Arvukus Eestis on kahanemas, viimastel aastakümnetel hinnatakse seda 2000 pesitsevale emaslinnule - lisaks veel suuremaarvuliselt isaseid. Tutkas eelistab rikkaliku taimestikuga merelahti ja siseveekogude kaldaalasid. Peamised elupaigad on Matsalu ja Haapsalu lahtede ümbrus, Saaremaa rannikuniidud, Kunda rannik ja Emajõe luhad, seega tegutseb peamiselt rannaheinamaadel, soodes ja luhtades. Tutkas on rändlind, ta saabub meile aprilli teisel poolel. Läbiränne kestab kuni juunikuu alguseni. Sügisränne algab juba juuli lõpul ja viimased isendid lahkuvad meie aladelt septembris. Tutka peamisteks toiduobjektideks on selgrootud loomad, vahel harva ka taimeseemned
piruetid. Mitmed tuntud ajaloolased väidavad, et jääl sõitmise probleem lahendati juba paar tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Seda kinnitavad ka paljud arheoloogilised leiud. Need näitavad, et esimesena olid luust uisud tuntud Skandinaavias, Hollandis, Põhja-Saksamaal, Baieris, Böömimaal, Sveitsis ja Inglismaal. Algul olid uisud liiklusvahendeiks ning need võeti kasutusele seal, kus inimene pidi eluliste vajaduste pärast jalgsi ületama kinnikülmunud jõgesid, järvi ja merelahti. Uiske on kasutatud ka sõjas, kuid enamuselt ikkagi meelelahutusena. Mõnda aega hiljem asuti sellega tõsisemalt tegelema ja arendati oma oskusi. Tänu oskuste arenemisele tekki ka vajadus parema jää järele. Ei tahetud enam järvede või mere peal uisutada ja hakati valmistama tehisjääga jäävälju. Inglismaal hoogustus uisutamine 17. sajandi lõpul. Vahepeal oli see spordiala mitu aastat hääbumas,
Mitmed tuntud ajaloolased väidavad, et jääl sõitmise probleem lahendati juba paar tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Seda kinnitavad ka paljud arheoloogilised leiud. Need näitavad, et esimesena olid luust uisud tuntud Skandinaavias, Hollandis, Põhja- Saksamaal, Baieris, Böömimaal, Sveitsis ja Inglismaal. Algul olid uisud liiklusvahendeiks ning need võeti kasutusele seal, kus inimene pidi eluliste vajaduste pärast jalgsi ületama kinnikülmunud jõgesid, järvi ja merelahti. Rohkem andmeid uisutamise kohta on teada Inglismaalt Henry II valitsemise perioodist. Uisutamine teenrite abiga oli kõrgema õukonna meeldiv ajaviide. Uiske on kasutatud ka sõjas, kuid enamuselt ikkagi meelelahutusena. Mõnda aega hiljem asuti sellega tõsisemalt tegelema ja arendati oma oskusi. Tänu oskuste arenemisele tekki ka vajadus parema jää järele. Ei tahetud enam järvede või mere peal uisutada ja hakati valmistama tehisjääga jäävälju. Inglismaal hoogustus uisutamine 17
annaabi.ee 
