kogunevad rühmiti vabaveelaikudele, ajavad üksteist taga, pekstes tiibadega vastu vett ja lastes kuulda omapäraseid häälitsusi. Mängude lõpus heidavad linnud paaridesse ja nii ema- kui ka isalind asuvad pesa ehitama. Lennu iseärasused Lendutõusmiseks tuleb tal teha veepinnal pikk ja pladisev hoojooks. Veest lendu tõuseb raskepäraselt ja alati vastutuult. Tegutsemispaik, elupaik Elutseb taimestikurikastel siseveekogudel ja merelahtedel. Eestis järvedel ja merelahtedel, vanajõgede sootides ja settetiikidel, uuemal ajal elutseb ka väikeste meresaarte roostikus. Tegutsemise iseärasused Teda kutsutakse indeteminantseks munejaks, kui täiskurnas mõni muna puruneb või pesast eemaldatakse, siis ta muneb mune juurde. Soodsates tingimustes pesitsevad laugupaarid tülitsevad tihti, eriti öösiti, valge näokilpki näib laugul olevat selleks, et oleks midagi, mille järgi öiste nägeluste ajal orienteeruda. Lauk on riiakas ja võib kimbutada ka parte ja pütte
et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Sellest sugukonnast elutseb meil veekogude läheduses ja soodes täpik-vesivutt (Porzana porzana). Valgetäpiline tumepruun lind, tõuseb harva rohust lendu. (Mäger, 1994). Niitudel ja viljapõldudel võib kuulda rukkirääku (Crex crex). Rukkirääk ilmub meile siis, kui rukis on mehele põlvini.( (Mäger, 1994). Roostikurikastel järvedel, merelahtedel ja suurte jõgede koolmeil võime kohata vesikana (Fulica atra), kes on hea ujuja ning sukelduja, millele vastavalt tal on hõlmiklestadega varbad. Vesikana tõuseb lendu pika pladistava hoojooksu järel mööda veepinda (Mäger, 1994). Meie faunas on kurglased esindatud ühe liigiga - sookurega (Grus grus), kes on suuremate soode ja põõsas- ning lagerabade asukas. Lendab rivis kolmnurkse ahelikuna. Eestis on lauk üldlevinud ja arvukas haudelind, kes pesitseb taimerikurikastel merelahtedel,
pesas on keskmiselt pesitsetud 8 aastat. Pesa kaugus jahialast. Põhja-Ameerikas jääb 80% kalakotkapesade kaugus avaveest kõigest 500 m kaugusele (Ewins 1997). Euroopas asuvate populatsioonide pesad on ehitatud jahialast margatavalt kaugemale, näiteks Eestis on erinevatel juhtudel vastavaks vahemaaks 0,3-21,5 km (mediaan 5,1 km; Lõhmus 2001a). Leedus on sama näitaja 5-12 km, keskmiselt 6,4 km (Drobelis 1990). Üldjuhul peavad kalakotkad jahti suurematel jõgedel, järvedel ja merelahtedel. Loomulikult ei pelga kalakotkas ka kalakasvatusi on ju sealt võimalik saak katte saada vaiksemate pingutuste ja ajakuluga. Eesti kalakotkastest on kalakasvatustega seotud 6-7 pesitsevat paari. Ja heale toitumispaigale lendamiseks on saagiretked kuni 25 km pikad. Asustustihedus. Asustustiheduseks loetakse Brandenburgis (NESaksamaa) 0,4-0,53 paari/100 km2 kohta, põhiuurimisalal (916 km2) aga see koguni 2,8 paari/ 100 km2 kohta, 12 7
annaabi.ee 
