Lääne-Norra fjordide kaldad on väga vaheldusrikkad. Tihti võib seal näha peaaegu püstloodis kaljuseinu või järsunõlvalisi teravvormilisi mägesid, mis otse veepiirilt kerkivad. Mägede kõrgus veepinnast on mitusada kilomeetrit ja sageli jätkub kaljusein vee alla veel sügavamalegi(suurim sügavus on mõõdetus Sognefordis 1308 meetrit). Stavangerist alates on Fjordidemaa esimene suur loodusime Boknafjord. See algab avara, aga saarterohke merelahena, mis jaguneb mandrisse tungides paljudeks kitsamateks fjordideks. Tuntuim neist on 42 kilomeetri pikkune Lyserfjord, mille ääres on Norra üks kuulsamaid vaatamisväärsusi 600 meetri kõrgue ,,Kantsel". Maailma pikim fjord on Sognefjord, mis ulatub rannikus 220 kilomeetri kaugusele. See on ida-läne suunaline ning seetõttu on põhja kallas valgem ja lõunakallas karmiilmelisem. Sognefjord on enamasti 2-3 kilomeetri laiune rahulik veeväli, kuid idas jaguneb ta mitmesse kitsasse harru.
Lääne-Norra fjordide kaldad on väga vaheldusrikkad. Tihti võib seal näha peaaegu püstloodis kaljuseinu või järsunõlvalisi teravvormilisi mägesid, mis otse veepiirilt kerkivad. Mägede kõrgus veepinnast on mitusada kilomeetrit ja sageli jätkub kaljusein vee alla veel sügavamalegi(suurim sügavus on mõõdetus Sognefordis 1308 meetrit). Stavangerist alates on Fjordidemaa esimene suur loodusime Boknafjord. See algab avara, aga saarterohke merelahena, mis jaguneb mandrisse tungides paljudeks kitsamateks fjordideks. Tuntuim neist on 42 kilomeetri pikkune Lyserfjord, mille ääres on Norra üks kuulsamaid vaatamisväärsusi 600 meetri kõrgue ,,Kantsel". Maailma pikim fjord on Sognefjord, mis ulatub rannikus 220 kilomeetri kaugusele. See on ida-läne suunaline ning seetõttu on põhja kallas valgem ja lõunakallas karmiilmelisem. Sognefjord on enamasti 2-3 kilomeetri laiune rahulik veeväli, kuid idas jaguneb ta mitmesse kitsasse harru.
annaabi.ee 
