1940. aastal moodustatud Eesti Merelaevandus oli teise Nõukogude okupatsiooni ajal ja kuni erastamiseni 1997. aastal üks peamistest meretransporti haldavatest ettevõtetest Eestis. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal kuulutas Eesti valitsus Eesti Merelaevanduse Eesti omandiks ning võeti vastu otsus moodustada riigiaktsiaselts RAS Eesti Merelaevandus, mis suutis säilitada enamuse nõukogudeaegsest laevastikust. 1. juulil 1993 oli Eesti Merelaevandusel 80 laeva kandevõimega 536 741 t. RAS Eesti Merelaevandus otsustas vabaneda enamikest mitteprofiilsetest tegevustest ja eraldi ettevõteteks said Tallinna Sadam, Muuga Sadam ja Loksa Laevaremonditehas. Peale RAS Eesti Merelaevanduse erastamist 1997. aastal jätkus laevastiku reorganiseerimise protsess ning laevade arvu vähenemine. Ühelt poolt müüdi vanemad, amortiseerunud laevad vanametalliks ning teisalt, uued 90ndatel ehitatud laevad hakkasid järk-järgult Eesti lipu alt lahkuma
vool kadus, peamasin out, polnud võimalik peamasinat käivitada. Kutsuti puksiir, kes ei võtnud laevalt otsa, seisis juures ja valvas, et kui vool hakkabteda kuskile viima, siis lükkab või hoiab eemal. Tunni pärast saadi peamootorid käima ja laev sõitis Tallinnasse. Laeval tekilaadundis 8 ostetud pruugitud autot a 1000 Dollarit. Puksiirifirma keeldus aktseptimast ainult puksiiriteenuse arve maksmisest ja nõudis päästetasu osas tagatise andmist ja Merelaevandusel ei jäänud muud üle, laev peeti kinni ja Merelaevandus pidigi andma tagatise laeva ja laeval oleva kauba osas andmed päästjale, ka eraisikute autode kohta tekil. Loots oli tunnistamas meie kahjuks, ta oleks puksiirifirma poolt tunnistanud, polnud midagi teha. Millal loetakse lootsil päästeleping sõlmituks? Kindel tunnistus, kui ots päästelaevale ulatatakse, et sikuta mmind siit välja või vii mind kenasti kohale. Sel juhul pole võimalk õigusl vaielda, kas oli päästmine