Iseseisev õiguskord nendes linnades, mis olid end läänikorraldusest vabastanud, arenes algselt linnanõukogu istungite protokollide põhjal (linnaraamat) in casu. Sellel linnaraamatul põhinesid omakorda era- või tavaõiguse ametlikud ülestähendused. Hiljem redigeeriti neid ametlikult väljaantavateks linnaseadusteks. Linnade tavaõigus oli äärmiselt ebaühtlane suurtes, elava kaubanduse ja merelaevandusega linnades tuli kasutada kas roomaõiguslikke juriidilis- tehnilisi probleemilahendusi, mida vajas majanduselu, või luua ise sellised reeglid (eriti Põhja-Saksamaal, mis ei olnud nii lähedastes kontaktides rooma õigusega kui linnad läänes ja lõunas), mis viisid kõrgeltarenenud õiguskorra tekkimiseni. Mõned Hansa õiguse konstruktsioonid, eriti krediidi jaoks (nt kinnisvara krediidiõigus) olid rooma õiguse vastavatest instituutidest tunduvalt
kaitsmise, mis põhjustas erinevate vindikatsiooni (omandi ennistamine) reeglite tekkimise vallasvara suhtes. Maal oli iseenesestmõistetav, et omanik pidi varastatud asja kolmandalt isikult tagasi saama. Linnas loodi mitmeid kompromisslahendusi, mis reeglina põhinesid omaniku kohustusel maksta lunamaksu, kui ta soovis varastatud asja tagasi saada. Linnade tavaõigus oli äärmiselt ebaühtlane. Suurtes, elava kaubanduse ja merelaevandusega linnades tuli kasutada kas roomaõiguslikke juriidilis-tehnilisi probleemilahendusi, mida vajas majanduselu, või luua ise sellised reeglid, mis viisid kõrgeltarenenud õiguskorra tekkimisele Tavaõigus, oli kirja pandud vastavasse raamatusse. Edaspidi tekkis raad, mis kinnitas eraviisiliselt tekkinud õigusraamatuid. Tekkisid emalinnad (Hamburg, Lübeck) ja tütarlinnad (kasutasid emalinna õiguseraamatuid). 12 Keskaegne õigus ja kohtuprotsess inglismaal Anglo-Ameerika õigus.
annaabi.ee 
