aastal oli neid ligikaudu 23 000 isendit. Seetõttu tühistati hiljuti Soomes ja Rootsis ka nende jahikeeld, mis oli kehtestatud 1988. aastal kogu Läänemerel. Viiger Viigerhüljes (Pusa hispida) on väiksem kui hallhüljes. Teda võib leida põhjapoolkera merede põhjaosast, Läänemerest ning Saima ja Laadoga järvedest. Läänemeres eelistab ta elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel, nende peamisteks asualadeks Botnia lahe põhjaosa, Merekurk, Riia laht ja Soome lahe idaoa. Läänemere viigerhülge põhitoiduks on avaveekalad nagu räim ja meritint, kuid ka põhjaliigid nagu merihärg ja emakala, lisaks kaladele ka näiteks merikilke. Vähem tarvitab ta söögiks vähilaadseid ja limuseid. Läänemere viigerhüljes on maailma väikseim hüljes tema kehapikkus on 130150 cm ja kaal 5060 kg. Kaal kõigub sõltuvalt aastaajast, ulatudes sügisel kuni 100 kilogrammini.
Läänemere jää esineb kinnis- ja triivjääna. Vastavalt nimele on kinnisjää paigal püsiv jää, mis on kinnitunud saarte või karide külge, madalikele. Seda on rannikul ja saarestikus, kus vee sügavus on alla 15 m. Kinnisjää moodustub jäätalve varases staadiumis ja püsib paigal kuni sulamiseni. talveks loetakse aega, mil Läänemerel esineb jääd. Läänemere jäätumine algab novembris Botnia lahe põhjaosast ja Soome lahe põhjasoppidest. Seejärel jäätuvad Merekurk, kogu Botnia lahe põhjaosa. Keskmistel talvedel jäätub kogu Selkämeri, Saaristomeri, Soome laht ja osa Ava-Läänemere põhjapiirkondadest . Karmidel talvedel levib jäätumine Taani väinadeni ning Ava-Läänemerele. Varakevadise päikesega algab ka jää taandumine, mis toimub lõunast põhja suunda. Hoovused- Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaare tuuled, seda alandavad
annaabi.ee 
