Väga sügavatel järvedel ei ulatu segunemise mõju põhjani, kuna väga suur osa veesambast on +4° juures. Sinna settinud orgaaniline detriit (surnud orgaaniline hõljum vees) laguneb, lagunemine aga nõuab hapnikku, mida pimedates sügavuses valguse puudumise tõttu juurdeei teki. Kuna veekihid ei segune, ei satu hapnikku sinna ka sel teel. Enamasti on sellised sügavused järvedes anaeroobsed. 104. Mereökosüsteemid: Ökoloogilisest vaatepunktist on merekooslused olulised ja huvitavad järgmistel põhjustel: 1. Maakera pindalast hõlmab meri ca 70%. 2. Merede sügavus on tohutu ja kõigis neis sügavustes võib ka elu kohata. Ookeanides kõikide eelduste kohaselt ei leidu eluvaba tsooni, kuigi mandrite ja saarte läheduses on asustatus selgelt suurem kui mujal. 3. Merd ei saa isoleeritud piirkondadeks jagada (erinevalt maismaast ja sisevetest), sest kõik ookeanid on omavahel seotud. Vaba leviku peamised barjäärid on hoopis temperatuur, soolsus
loomastik. Loomne bentos: väheharjasussid, molluskid, putukate vastsed; bentos kogu põhja ulatuses ühtlaselt jaotunud. Nekton - vähesel arvul kalu: koger, linask, sasaan, sissetoodud liigid. 6. Kanalid. Elustik avaldab mõju vee kvaliteedile, mõjutab kanalite läbilaskvusvõimet ja laevatatavust (pilliroog, kõrkjas jne.). Elustik kujuneb kanalis sõltuvalt vee voolukiirusest. Mereökosüsteemid Ökoloogilisest vaatepunktist on merekooslused olulised ja huvitavad järgmistel põhjustel: 1. Maakera pindalast hõlmab meri 70%. 2. Merede sügavus on tohutu ja kõigis neis sügavustes võib ka elu kohata. 3. Merd ei saa isoleeritud piirkondadeks jagada (erinevalt maismaast ja sisevetest), sest kõik ookeanid on omavahel seotud. 4. Meredes toimub pidev tsirkulatsioon. Hoovused, mis mõjutavad elustikku. 5. Meredes valitsevad pidevalt eritüübilised lained, toimuvad tõusud-mõõnad. 6
annaabi.ee 
