mõõtmisest annab laevale mõõtekirja; rahvusvaheline mereliikluse hõlbustamise konventsioon; rahvusvaheline konventsioon ohtudest konteinerite vedudel ;vara merepääste rahvusvaheline konventsioon (SALVAGE 1989). ILO -Meremeeste elamistingimuste, töötingimuste ja palgatingimuste miinimumnõudeid sätestavaid konventsioone on ILO-l 41, lisaks sellele 5 kalandusega seotud konventsiooni ja 2 dokitöö(tajate) konventsiooni. Eesti on ühinenud 9 ILO merekonventsiooniga, neist kaheksaga aastatel 1922-1938 ja ühega aastal 1996. Konventsiooni lisas toodud konventsioonidest on Eesti tänaseks ratifitseerinud: Nr 7 ,,Minimaalsest vanusest merel töötamisel" (ratifitseeritud 1922) Nr 22 ,,Meremeeste töölepingutest" (1929) Nr 23 ,,Meremeeste repatrieerimisest" (1928) Nr 53 ,,Kaubalaevade juhtkonna kvalifikatsiooni-tunnistustest"(1938) Nr 87 ,,Ühinemisõigusest ja organiseerumisõiguse kaitsest"(1994)
rahvusvahelised tööstandardid: konventsioonid ja soovitused. Töökonverents valib ka täidesaatva organi - Haldusnõukogu. Alaline tööorgan, Rahvusvaheline Tööbüroo asub Genfis ja selle teenistuses on ligikaudu 1900 ametnikku ja 600 eksperti. Praegu kuulub ILO-sse 177 riiki. Eesti ILO liikmena ja Eestile siduvad konventsioonid Eesti Vabariik on alates 1921. Aastast ILO liige ja täieõigusliku liikmena taas 13. jaanuarist 1992. Eesti on ühinenud 9 ILO merekonventsiooniga, neist kaheksaga aastatel 1922-1938 ja ühega aastal 1996. Meie valitsuse poolt aastal 2000 heakskiidetud "Laevanduspoliitika 2000-2004" arengukavas on ILO merekonventsioonidest märgitud järgmist: Lisaks kavandatakse tähtsamate Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidega ühinemist. Need on järgmised: nr 68 laevameeskondade toitlustamise kohta nr 73 meremeeste meditsiinilise kontrolli kohta nr 92 laevameeskonna ruumidest
annaabi.ee 
