Iga aasta valitakse ka Läänemere põllumajandustootja. Marpoli konventsioon Eeesmärk on vältida merereostust, mis võib tekkida meretranspordist, laevade reovetest ning prügist. Ballastvee konventsioon Eesmärk rahvusvaheliste laevade ballastvee setete kontroll (BWM). Reostuseks on võõrliigid mis onn ballastvees, eesmärgiks on nende koguse viimine võimalikult väikseks ÜRO merõiguste konventsioon On raamkonvektsioon mis reguleerib mere kasutamist, merekeskkonnaga seotud tegevusi ning mere kaitset, osaleb 164 riiki, Eesti ühines 2005. Merega seotud konvektsioone on kolme rühma: 1, rühm mereohutusega seotud konvektsioonid, 2. Rühm merereostuse ennetamisega seotud konvektsioonid, 3. Rühm merekeskonna reostuse korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konvektsioonid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon Sõlmiti 1992 New Yorgis.Hetkel 195 osalist. Ülesandeks on globaalse koostöö arendamine
Merendusega seotud töökohtade hulk ja kvaliteet on oluline. Meremeeste tööhõive langus on murettekitav, kuna meremeeste kogemused on ka kaldal asuvate töökohtade puhul väga kasulikud. Kalavarude majandamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasandil aitab tagada paremat tulevikku kalandusega tegelevale elanikkonnale ja seda, et kalandussektor annab jätkuvalt oma panuse kindlustamisele toiduainetega. Kalanduse korraldamisel tuleb arvestada rannikualade elanikkonna heaolu ja merekeskkonnaga ning silmas pidada kalapüügi seoseid teiste tegevusvaldkondadega. Meri on määrav faktor ranniku- ja mereturismi puhul, mis on olnud rannikualade majandusarengu üks peamine katalüsaator. Rannikuäärsed piirkonnad on enamiku turistide meelispaigad, mistõttu on vajadus ühendada omavahel majandusareng, keskkonnasäästlikkus ja elukvaliteet nendes piirkondades eriti terav. Äärepoolseimad piirkonnad ja saared on majanduse seisukohast teistest märkimisväärselt
leiavad mitmed olulised aspektid merekaitsealade loomisel ja nende reguleerimisel. Lähemalt käsitlemist leiab merekaitsealade võrgustiku ning siniste koridoride temaatika. Põhjalikum ülevaade antakse Läänemere kaitse hetkeseisust ning eesmärkidest. 3 1 Merekaitsealad 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus 19. sajandi lõpul hakkasid teadlased märkama merekeskkonnaga seotud muutusi. 1883. aastal juhtis inglise bioloog Thomas Huxley laiemalt tähelepanu sellele, et kalavarud on ammenduvad, kuid esialgu ei tehtud merekeskkonna kaitseks midagi otsustavat. Arvatavasti võis üks põhjus olla selles, et inimeste mõju merekeskkonnale ei olnud nii suur kui tänapäeval. Läbi aegade on arvatud, et meri on inimtegevuse suhtes küllaltki vastupidav ning suudab säilitada mitmekesisuse ja ajapikku taastuda (Sobel & Dahlgren, 2004)
annaabi.ee 
