üle, hooldus pillajate üle. Asjaõigus Absoluutne õigus; omandiõigus ja õigused võõrale asjale. Asi res mancipi (maatükk, maja Itaalias, orjad, tööloomad) ja res nec mancipi (kõik muu). Res mancipi sai võõrandada ainult mancipatio ja hiljem in iure cessio teel. Res nec mancipi vormivabalt traditio teel. Hiljem liigitatakse kinnis- ja vallasasjadeks. Käibevälised asjad ei saanud müüa, nt õhk, voolav vesi, meri ja merekaldad, avalikud teed, jõe kaldad, pühad asjad kalmud jt. Ülejäänud käibelised asjad. Lisaks peremeheta asjad, mida võis hõivata. Kehalised asjad - käega katsutavad. Kehatud viljakasutusõigus. Asendatavad iga objekti antud liigist saab asendada teisega. Mitteasendatavad ei saa asendada, nt kunstiteos. Äratarvitatavad ja mitteäratarvitatavad. Jagatavad ja jagamatud. Lihtasjad ja koostatud asjad. Asjade kogum (nt raamatukogu)
Rada on kui joon sihtkohta ning seda kasutataksegi sageli millegi suunas liikumiseks. Linnapildis esineb ka radu, mis pole ümbritsevaga nii hästi ühenduses ning see loob olukorra, kus inimene loob oma rajad, ega kasuta ettenähtud teid. 2.3 Servad Servad on lineaarsed elemendid, mida ei tohiks segi ajada radadega. Nad on piiriks kahe nähtuse vahel. Näiteks on kahe nähtuse eristajaks raudtee, kus ühel pool on majad ja teisel pool tühi maa. Servadeks võivad olla merekaldad, raudteed, seinad, ent servadeks loetakse ka barjäärid, mis eraldavad ühte regiooni teisest. Samuti võib servaks olla joon, mille mööda regioonid omavahel kokku saavad. Servad pole linnaruumis küll nii domineerivad kui rajad, kuid siiski on nad elemendid, mis hoiavad linna koos ning on paljudele inimestele olulisteks linna iseloomustavateks joonteks (Lynch 1960). 2.4 Piirkonnad