saarte järel kolmas riik. Kalapüük sisevetest keskendub suurjärvedele: ligikaudu 90% püütakse PeipsiPihkva järvest, ülejäänu peamiselt Võrtsjärvest. Sisevete aastane väljapüük on püsinud küllaltki stabiilsena 25003000 t vahel. 1997.a. püügist oli ahvenat 36%, tinti 16%, koha 11%. Võrtsjärvest püüti kõige enam angerjat. Angerjapüük on võimalik seetõttu, et Võrtsjärve lastakse sisseostetud angerjamaime. Sisevete kala on merekalast kallima müügihinnaga ning suurem osa läheb ekspordiks. Kalapüük Läänemerest annab 77% kogu Eesti kalasaagist. Peamised kalaliigid on räim ja kilu, mis moodustavad 90% Läänemerest püütavast saagist. Kalastamise iseloomu järgi tehakse vahet avamere ja rannikupüügil. Avamerepüük andis 1997.a. 86% Läänemerest püütavast kalast. Peamisteks liikideks on räim, kilu, tursk, lest. Püük on suurenenud, sest laevastik on suurenenud uute kalalaevade näol, mis on
liiga vähese rasvasisaldusega toit ei ole tervislik. Toiduga peab kindlasti saama asendamatuid ehk polüküllastamata rasvhappeid (alfa-linoleenhape ehk omega-3 rasvhape ja linoolhape ehk omega-6 rasvhape), mis on organismile hädavajalikud. Teisi polüküllastamata rasvhappeid saab inimorganism ise moodustada neist kahest asendamatust rasvhappest, EPA-t ja DHA-d (eikosapentaeenhape ja dokosaheksaeenhape) toodetakse kehas omega-3 rasvhapetest. Valmiskujul saame neid aga merekalast näiteks lõhest, makrellist, heeringast, hiidlestast jt. Tänapäeva toit on liigselt küllastatud rasva (loomne rasv) ja omega-6 rasvhapete (päevalilleõli, maisi- ja sojaõli ning teravilja ja loomsete jahudega toidetud loomade liha) rikas, mis soodustab paljusid haigusi. Asendamatud rasvhapped muudetakse keharakkudes paljudeks koehormoonideks, nende kasulikkus on seotud just prostaglandiinidega, millest mõned on meie tervise seisukohast väga olulised, vältides
annaabi.ee 
