muutuvad kiiresti · Kuna kaarti ettevalmistus ja v2ljandmine v6tab 8ksjagu aega, v6ib ka uus kaart p2rast v2ljaandmist vajada otsekohe korrektuuri · Korrektuuriinfo levikukiirusest ja kvaliteedist s6ltub paljuski meres6iduohutus. Kaardil kujutatud korrigeerimata elemendid v6ivad p6hjustada avariisid. Printsiibid 2... · S8stemaatilised andmete parandused ja t2iendused merekaartidel, mis toovad kaarti vastavusse reaalse situatsiooniga ongi merekaarti korrektuur · Korrektuur koosneb tervest kompleksist t88dest, mis algavad muutuste registreerimisest ja l6ppevad nende kandmisega kaartile · Kaarti ja teatmike muutuste kohta kogutakse andmeid pidevalt Korrektuuriandmete allikad · Andmete p6hiallikad on h8drograafiaasutused, laevade kaptenid, lootsid, sadamakaptenid ja asutused, kelle tegevus on seotud mere ja merep6hjaga(miinitraalijad, kaabli ja torupanijad,vesiehitusega tegelevad organisatsioonid jne)
Aasta hiljem ilmus trükist esimene uue tehnoloogia abil valminud 1:100 000 mõõtkavas merekaart nr 507, millel on kujutatud Tallinn-Helsinki. Tänaseks on ilmunud Veeteede Ametilt 49 Eesti veeteede erinevas mõõtkavas kaardilehte. Elektronkaartide koostamine algas Veeteede Ametis 1997, samas tehti edasi ka paberkaarte. Viimasel kümnendil on Eesti merekaarte regulaarselt välja andnud Veeteede Amet. Kokku on käibel 65 erinevas mõõtkavas Veeteede Ameti Eesti merekaarti ja 5 kaardialbumit. 97. Varasemad kaardid Eesti kohta kuni 17. saj. 98. Kaardid Eesti kohta 17. Sajandil Valdavaks trükitehniliseks võtteks oli vasegravüür, lisaks söövitustehnika. 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alguses hakkasid arenema reaalteadused, mis pani aluse teadmistel põhinevale maailmapildile. Alates 17. sajandist on koostatavad kaardid omandanud üha täpsema ja faktiderohkema ilme- kaartidel on olemas mõõtkava, kuid puuduvad legendid.
annaabi.ee 
