õppimiseks. Erinevad bakalauruseõppe kohustuslikud ja valikained GIS-i ja kartograafia ainetele. Erinevad ESRI tarkvara kursused, kõigile huvilistele. ArcGIS I on kõige populaarsem tarkvara kursus, kus saadakse esmased teadmised andmete toimetamisest, päringute tegemisest ja kaardi koostamisest. Eesti Lennukadeemias on õppeaine ´GIS rakendused lennunduses´, mis pakub esmaseid teadmisi GISi kasutsmise kohta. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudis on teostatud tähtsamaid rakendusuuringuid GIS modelleerimise ja merepõhja liikide ja koosluste leviku kaardistamise kohta. 2.3 GIS kutsehariduses ,,Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013" programmi raames töötati välja õppematerjale. Riiklikus programmis on pakutav õppekava Maamõõtmine. ,,GISi ja kartograafia alused" on koostatud õppematerjal maamõõtmise eriala riikliku õppekava geoinformaatika ja kartograafia moodulite sisust lähtuvalt, mis sisaldab teemaga seotud
vajadusel ka naaberalad. Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiiv nõuab liikmesriikidelt oma merealade, milleks on ranniku-, ülemineku- ja territoriaalveed, seisundi hindamist, mis peab hõlmama merepõhja kooslusi, bioloogilisi komponente, füüsikalis-keemilisi ning hüdromorfoloogilisi näitajaid. (Peterson, U. et al. 2008) Eestis arendatakse ja täiendatakse passiivse kaugseire meetodeid Tartu observatooriumis, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudis ja Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudis. Eesti siseveekogude ja rannikumere vee optiliselt aktiivsete lisandite - hõljum, lahustunud orgaaniline aine, vee läbipaistvuse, temperatuuri ja jääkatte uuringud annavad olulist teavet nende seisundi ja arengu kohta ning hõlbustavad pikaajalist ja mitmekülgset seiretööd. (Tartu Ülikooli Mereinstituut) 2. Rannikumere kaugseire olemus Kui rannikumere seire on olnud riiklikus seires juba 1994
maksimaalselt kolm päeva külmkapis temperatuuri juures 5º C. Ülejäänud kalad olid enne uurimist sügavkülmutatud ja hiljem külmas vees üles sulatatud. Kôik lestad uuriti Tallinna Pedagoogikaülikooli molekulaar- ja rakubioloogia laboris. Sügisesed proovid ajavahemikul 03. 09. 22. 10. 2003 a. ja kevadised proovid ajavahemikus 12. 02. 26. 04. 2004 a. Kalad môôdeti ja hinnati nende üldist seisukorda. Vanus määrati hiljem otoliitide järgi Mereinstituudis MSc Tenno Drevsi poolt. Uurimisel vaadati järgnevaid organeid: nahk ja uimed, lôpused, silmad, kehaôôs, maks, neerud ja seedekulgla. Parasiite uuriti ja määrati binokulaarse mikroskoobiga kolmel eri suurendusel: 16X-4X, 16X-10X ja 16X-40X. Nematoode töödeldi enne uurimist vajaduse korral glütseriiniga. Parasiidid fikseeriti 70%-lises etanoolis. 11 2.2. Uurimisala
annaabi.ee 
