eesmärgiks on täide viia oma unistusi, mis ei taha kuidagi õnnestuda. Inimene, kes on kunagi ranna ääres elanud, teab mis tunne on, kui peab sealt eemal olema. Raamatu peategelane Hannes, kes oli põikpäine kuid innukas, oli terve oma elu elanud mere ligidal Turja talus oma ema, isa, õe ning kahe vennaga. Kuid saatuse vingerpussid ei lase inimesel kunagi teha seda, mida ta ise tahab, vaid juhib kuhu juhtub. Saatuse tahtel maailmas ringi rännates Hanneselegi kodu- ja mereigatsus peale ning tänu sellele ta sinna ka naasis. Hannese vastandiks see-eest on tema kõige vanem vend Arno, kes ei olnud just kõige parema iseloomuga. Tema ihkas vabadust ega viitsinud kodukohas konutada. Ta lahkus juba suhteliselt teose alguses ära maailmamerele tööle, perele vahesl kirjutades ja raha saates, kuid hiljem ei andnud ta endast märku ning keegi ei teadnud temast enam midagi. Randlaste elu pole kunagi kerge olnud. Kuna Hannese pere oli vaene elatusid nad põhiliselt
Üks meeldejäävamaid sissejuhatusi oli laulule ,,Solaarne". Lindistusel rääkis Alender, et esinedes Varjudega koolipidudel, tulid enne kontserdi lõppu lava ette tihti tüdrukud, kes küsisid just seda laulu. See oli laul, mida ta neile alati laulis. Kontserdil esitas seda laulu Taavi Peterson. Minu arvates oli ta tabanud selle laulu olemuse ning kõige olulisemalt tähenduse Alenderile. Peterson esitas veel kolm laulu: ,,Inimese loom", ,,Üksikutele" ning ,,Mereigatsus". Kuigi Peterson on tuntud kui omapärane ning huvitava isiksusega laulja, siis kahjuks kontsertil see välja ei paistnud. Tema esituste juures jäi mulje nagu ta imiteeriks Alenderit ning sellel põhjusel ei olnud ta mulle nii meeldiv nagu teised esinejad. See-eest suutis Ott Lepland muuta iga esituse maitsekalt leplandlikuks. Oma võimsa lauluhäälega pani ta saali endaga kaasa hingama ning suutis tekitada kuulajatel sideme Alenderiga. Ott Lepland
annaabi.ee 
