suuremate jõgede suudmealasid eraldavad sageli merest pikad liivased maasääred. Viimaste moodustumine on tihedalt seotud tuule ja veevoolu kuhjava tegevusega. Valdavalt läänest ja edelast puhuvad tuuled on rannalt merre kandnud liiva, mis settis tuulevaiksetes ja hoovusteta piirkondades, kujundades järk-järgult pikki, merre ulatuvaid liivaluidete ahelikke. Tavaliselt on maasääred tekkinud väljaulatuvate rannikuosade tuulevarjulisel küljel, maasäärte suund peegeldab valdava merehoovuse ja jõevoolu koosmõju. Niisugust tuule ja veevoolu kuhjavat tegevust võib täheldada ka kaasajal. Maasäärtega merest eraldatud, suhteliselt madalaid ja magestunud veekogusid, mis paiknevad jõgede suudmealal, kutsutakse säärlõugasteks ehk haffideks. Tuntuimad on Kura säärlõugas Neemeni jõe suudmealal ja Visla säärlõugas Pregoli ja Nogati jõe suudmealal. Ka Szczecini lahte, millesse suubub Oderi jõgi, nimetatakse mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks
suuremate jõgede suudmealasid eraldavad sageli merest pikad liivased maasääred. Viimaste moodustumine on tihedalt seotud tuule ja veevoolu kuhjava tegevusega. Valdavalt läänest ja edelast puhuvad tuuled on rannalt merre kandnud liiva, mis settis tuulevaiksetes ja hoovusteta piirkondades, kujundades järk-järgult pikki, merre ulatuvaid liivaluidete ahelikke. Tavaliselt on maasääred tekkinud väljaulatuvate rannikuosade tuulevarjulisel küljel, maasäärte suund peegeldab valdava merehoovuse ja jõevoolu koosmõju. Niisugust tuule ja veevoolu kuhjavat tegevust võib täheldada ka kaasajal. Maasäärtega merest eraldatud, suhteliselt madalaid ja magestunud veekogusid, mis paiknevad jõgede suudmealal, kutsutakse säärlõugasteks ehk haffideks. Tuntuimad on Kura säärlõugas Neemeni jõe suudmealal ja Visla säärlõugas Pregoli ja Nogati jõe suudmealal. Ka Szczecini lahte, millesse suubub Oderi jõgi, nimetatakse mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks
suuremate jõgede suudmealasid eraldavad sageli merest pikad liivased maasääred. Viimaste moodustumine on tihedalt seotud tuule ja veevoolu kuhjava tegevusega. Valdavalt läänest ja edelast puhuvad tuuled on rannalt merre kandnud liiva, mis settis tuulevaiksetes ja hoovusteta piirkondades, kujundades järk-järgult pikki, merre ulatuvaid liivaluidete ahelikke. Tavaliselt on maasääred tekkinud väljaulatuvate rannikuosade tuulevarjulisel küljel, maasäärte suund peegeldab valdava merehoovuse ja jõevoolu koosmõju. Niisugust tuule ja veevoolu kuhjavat tegevust võib täheldada ka kaasajal. Maasäärtega merest eraldatud, suhteliselt madalaid ja magestunud veekogusid, mis paiknevad jõgede suudmealal, kutsutakse säärlõugasteks ehk haffideks. Tuntuimad on Kura säärlõugas Neemeni jõe suudmealal ja Visla säärlõugas Pregoli ja Nogati jõe suudmealal. Ka Szczecini lahte, millesse suubub Oderi jõgi, nimetatakse mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks
annaabi.ee 
