• •Enam levinud mölli- ja moreenrandlate piires. Kokku on Eestis rannaniitude levikuks sobivat rannikut ca 25% rannajoone pikkusest. Tegurid, mis määravad elustiku rannarohumaadel • Merevee üleujutus (tormid) – mehhaaniline mõjutus. • •Üleujutusega mulda akumuleeruvad kloriidid (soolsusega kohastunud liigid). • •Talvine jää (mõjutab randade struktuuri, liigutab kive, deformeerib mulda ja taimi). • •Mereheidis, väetiseks, aga ka füüsiline taimekasvu takistaja jne • •Tugevad tuuled ja intensiivne päikesekiirgus, suurendab transpiratsiooni Milliseid substraadi mõttes eripäraseid kasvukohti rannikul tead? Inimtegevus Eesti rannarohumaadel (soovitused kaitseks ja majandamiseks). Rannaniitude loomastik (millised loomarühmad esinevad, millised kohastumused peavad rannikul elamiseks välja kujunema). Imetajad: • Metssiga, halljänes, rebane, põder, metskits, mügri Linnud:
3 mm aastas). Alade suurus oleneb majandamise intensiivsusest, kasutuseta jäänud niidud roostuvad või kadastuvad kiiresti. 4.2. Tegurid, mis määravad elustiku rannarohumaadel. – Merevee üleujutus (tormid) – mehhaaniline mõjutus. Üleujutusega mulda akumuleeruvad kloriidid (soolsusega kohastunud liigid). Talvine jää (mõjutab randade struktuuri, liigutab kive, deformeerib mulda ja taimi). Mereheidis, mis on taimedele väetiseks, samas aga ka füüsiline taimekasvu takistaja. Tugevad tuuled ja intensiivne päikesekiirgus, mis suurendab transpiratsiooni ja tekitab erilisi kohastumusi. 4.3. Milliseid substraadi (-toitekeskkonda, taimed, seened) mõttes eripäraseid kasvukohti rannikul tead?- saliinsed ja supraliinsed, saliinsed on siis vahetult kohe pärast veepiiri ja supraliised kaugemal ning seal on rohkem puid ja taimestikku kui surpaliinsetel
annaabi.ee 
