piirdunud ainult maismaaretkedega. Nad organiseerisid mereekspeditsioone. Sahura kirjutas oma mausoleumi seintel suurte merelaevade kojusaabumist pärast võidukat röövretke Foiniikia rannale. Laevad on täis vange ja muud saaki. Juba mainitud Unas toimetas sõjaväe laevadel üle mere, et rüüstata Aasia rannikul mingisugust piirkonda, mida nimetati "Antiloobi ninaks". Egiptuse merelaevade nimetamine "Büblose laevadeks" ja "Kreeta laevadeks" viitab sellele, et Egiptuse mereekspeditsioonid ulatusid sageli kaugele põhja. Isegi eksootilist Punti, kuskil Aafrika idarannikul, ohustasid Egiptuse lahingulaevad. Vähemalt viib Sahura templi kujutistel jumala ette vangivõetud liibüalaste ja aasialaste kõrval samuti ka puntlasi. Kaubandus. Vana Riigi ajastul eksisteeris peamiselt sisekaubandus, sest Egiptuses oli kõik ressursid, ja mida ei olnud, seda lihtsalt rööviti... siin peituski põhjus, miks Egiptuse tootlike jõudude võrdlemisi suure kasvu juures vahetus ei
Maadeavastusi soodustas ka mõlemal maal kehtestunud absolutistlik riigivõim, mis hõlbustas mereretkedeks vajalike ressursside koondamist. Eriti oluline oli uute mereteede hõivamine Portugali jaoks, kes oli jäänud kõrvale nii Vahemere kui ka Põhja- ja Läänemere kaubandusest. Portugali printsi Henrique Meresõitja (13941460) eestvedamisel asuti koguma olemasolevaid nii antiikautoritelt kui ka araablastelt ja juutidelt pärinevaid geograafilisi teadmisi. Portugalist lähtuvad mereekspeditsioonid suundusid piki Aafrika läänerannikut üha kaugemale lõunasse. Olemasolevad teadmised ei pakkunud meresõitjatele kuigi suurt kindlust. Mida lähemale ekvaatorile, seda kuumemaks muutus kliima. Ookeanini ulatuv asustamata Sahara kõrb tekitas ettekujutuse, et lõuna suunas edasi liikumine võib muutuda meresõitjaile eluohtlikuks. Kardeti, et merevesi läheb keema või muutub siirupitaoliseks massiks. Lisandusid õudusjutud
annaabi.ee 
