6. juunil 1944 kell 00.16 maandusid esimesed purilennukid koos dessantväelastega. Piloodid maandasid lennukid ülitäpselt määratud sihtmärkide lähedale.34 Rünnak tabas saksa valvureid ootamatult. Kuigi nad osutasid vastupanu, vallutasid ründajad sillad mõne minutiga.35 Lisaks nende sildade vallutamisele oli esimestel sisseminevatel meestel veel üks peamine ülesanne. Neil tuli hävitada rannikul asuv Merville'i rannapatarei, mis oma 13 kilomeetrise laskeulatusega oleksid olnud meredessandis osalevatele alustele suureks ohuks. Selle ülesande täitjaks sai 9. langevarjupataljon, mida juhtis kolonelleitnant Terence Otway. 36 Hüppel paisati pataljon laiali. Kuigi Otway suutis kokku koguda ainult 160 meest, asus ta siiski oma missiooni täitma. Rünnakul patareile hukkus loetud minutitega 75 meest, kuid sihtmärk õnnestuti vallutada. Dessantväelased muutsid patarei relvad kasutamiskõlbmatuks ja seejärel taandusid.37
Punavägede vastas seisid Eesti Kaitseliidu ja Eesti Rahvaväe salgad. 22. novembril rünnak Narvale. 28. novembril 1918. algas Vabadussõda. Kiire edasitung. Rahvaväe ebaedu põhjused: vastaseid oli rohkem; relvastuse ja varustuse ebapiisavus; otstarbeka juhtimissüsteemi puudumine; madal võitlusmoraal. Eesti Töörahva Kommuun. Eesti enamlased. Selle eesotsas seisis Jaan Anvelt. Aastavahetusel hakkas edu eestlase poole tulema. Edukad olid soomusrongis ja meredessandis(Johan Pitka). Sõdurite arv suurenes. Moodustati veel vabatahtlikke väeosi. Vägede juhatamine korraldati ümber. Johan Laidoner. Varustatus paranes. Välisabi lubati ka saata. Punaarmee olukord aga halvenes. 6. jaanuaril 1919. algas Eesti vägede vastupealetung. Saaremaa mäss veebruaris. Enamlased olid seal popid. Inimesed hakkasid mässama. Midagi erilist ei juhtunud. Kutsuti kokku Asutav Kogu. Esimese Eesti parlamendi valimised toimusid 1919. aprilli alguses