stressi tingimustes, mistõttu nende tundlikkus keskkonna muutuste suhtes on suurenenud. Mereliste liikide arvukus ja kasvukiirus Läänemeres vähenevad koos soolsuse vähenemisega ida ja põhja suunas. Taimestik Taimestik on Läänemeres liigivaene. Selle põhiosa moodustavad vetikad. Väheseid õistaimeliike (meri- särjesilm, sõõr-särjesilm, räni-kardhein, tähk- vesikuusk, kamm-penikeel jt) loetakse teisesteks mereasukateks. Räni-kardheina vars kasvab 13 m pikkuseks. Räni-kardhein Tähk-vesikuusk Kamm-penikeel Meri-särjesilm talvitub terve taimena, talub jäässe külmumist. Meri-särjesilm Loomastik Läänemere loomastiku moodustavad eri ajajärkudel sisserännanud organismid: · riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid (Joldiamerre rännanud liikide järglased)
Mereveetaimkond jaguneb hüdro- ja sublitoraali ning pelagiaali taimkonnaks. Põhjataimkatte leviku alumine piir on mere avaosas 20–25 m, Lääne-Eesti rannikuvees 18–20 m, lahtedes 5–10 m. Läänemere taimkonna käsitlemisel ja uurimisel on aluseks on võetud Helsingi komisjoni (HELCOM) 1998. aastal avaldatud seisukohad. Läänemere taimestik on liigivaene. Selle põhiosa moodustavad vetikad. Väheseid õistaimeliike loetakse teisesteks mereasukateks. Nii nagu teised taimed, vajavad ka meretaimed fotosünteesimiseks valgust (oluline on nii vette tungiva valguse energia hulk kui ka spektraalne koostis). Spektri punane osa neeldub juba mõne meetri sügavuses, ja kuna klorofüll neelab põhiliselt punast valgust, saavad rohelised taimed (õistaimed, rohe- ja mändvetikad) kasvada ainult madalas rannaäärses vees. Sügavamal kasvavad pruun- ja punavetikad saavad fotosünteesida seetõttu, et nad sisaldavad lisaks
annaabi.ee 
