Söögid Jõululaupäev on kõige tähtsam päev Hispaanias jõulude ajal ning sellel päeval tehakse kõige suurem õhtusöök terve aasta jooksul. Paljud inimesed ei hakka sööma enne keskööd, kui öeldakse "Esta noche es Noche Buena, y no es de dormir", mis tähendab: "See öö on hea öö ja pole mõeldud magamiseks". Erinevates piirkondades on mitmesuguseid erinevaid toite mida jõulude ajal süüakse. Kuid eelroaks on tavaliselt mereandid või külma liha tükid, millele järgneb supp ja peale selle veel üks kalaroog. Traditsiooniline on ''Besugo", mis on küpsetatud latikas, kuid on ka homaare, krabi, lõhe jne. Seejärel pearoog, mis on tavaliselt lamba- või sealiha. Kuigi ka part ja kalkun on muutumas järjest populaarsemaks. Magustoidud on traditsiooniliselt erinev valik maiustusi ja kooke martsipanist, kuivatatud puuviljad ja pähklid.Laual on ka kandik millel on turron
Sama kinnitab ka E.Mindell lisades veel, et oomega-3 rasvhape alandab fibrinogeeni ja tromboksiini taset veres. Fibrogeen on aine, mis on vajalik vere hüübimiseks, selle kõrget taset seostatakse vereklompide tekkega. Tromboksoon aga paneb veresooni kokku tõmbuma, selle kõrge tase aga põhjustab kõrget vererõhku. On märgatud, et kala söömine hoiab ,,hea" kolesterooli taseme kõrgel. Kõigest kümme päeva ainult rohkelt lõherasva sisaldavaid tooteid süües alaneb Mereandid _ karbid Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast. Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad austrid, jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid. Ehitus Erinevalt teistest limustest on karpide pea redutseerunud. Tavaliselt koosneb nende koda kahest poolmest, mis ümbritseb ja kaitseb isendi sisust. Ülal ühendab poolmeid eriline lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas.