ca/courses/ Dist Ed/SyllabusIma ges/dinosaurs.jp g Muutuva elukeskkonna ja metaani teooria Ajastu viimasel perioodil langes maailmamere pind Tulemusena kasvas madrite pindala Madalad rannikusood kuivasid Suur hulk metaani Maa atmosfääris võis põhjustada kasvuhooneefekti Merealustest leiukohtadest ja dinosauruste väljaheidetest Putukate pealetungi teooria Putukate pealetung hävitas dinosaurused Haiguste levitajad Uute taimeliikide teke Hääbusid pikkamööda Kriidiajastu lõpul valitses soe kliima http://images.whatsthatbug.com/images /wheel_bug_dinosaur.jpg Taastamine On suudetud taastada nende keha ja liigutusi u. 70% täpsusega Täpset välimust ja nahavärvust ei saa kindlalt väita
nende kaevandamise otstarbekust ei ole käsitletud tänaseid nafta ja gaasi hindu silmas pidades. Energeetilised maavarad Kivisüsi Šelfi ülemises osas leidub ka kivisütt, jt maavarasid, mille leiukohad on jätk mandri rannikualade leiukohtadele. Merealuseid kivisöe leiukohti on teada üle 100, sütt toodetakse umbes 70-s Jaapan toodab umbes 30% ja Suurbritannia umbes 10% söe kogutoodangust merealustest leiukohtadest. Praegu kaevandavad sütt merepõhjast Jaapan, Suurbritannia, Kanada, Türgi, Tšiili, Hiina Jaapanis toodetakse veealustes söekaevanduses ligi 50% kogu riigi söe- toodangust, Tšiilis 84% . Suurbritannias asub maailma suurim veealune söekaevandus. Jaapani söekaevurid ootavad sisenemist veealusesse kaevandusse Taiheiyo Coal Mining Company Kushiro Põhja Hokkaido saarel, 28. detsember 2001. CREDIT: REUTERS / KIMIMASA MAYAMA
Pealinn: Madrid Riigihümn Marcha Real Rahaühik: EUR Haldusjaotus: 50 provintsi, 17 autonoomset piirkonda ning kaks autonoomset linna Ceuta ning Melilla Riigilipp: Hispaania riigilipp on kolmetriibuline. Ülemine ja alumine triip on punased, keskel on topeltlai kollane triip, mille vasakul pool on Hispaania riigivapp. Hispaania lipu elurõõmsad värvid võeti kasutusele 1785.aastal Hispaania kuninga Carlos III poolt eristamaks riigi sõjalaevu teiste riikide merealustest. Suuremad linnad: Madriid 3,3 miljonit elanikku (2009) Barcelona 1,6 miljonit elanikku Valencia 747 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 601 tuhat elanikku Mlaga 550 tuhat elanikku Bilbao 359 tuhat elanikku Elanike arv: 47,0 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Religioon: 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Rahvastik: 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid.