Tegevteenistusse võtmise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. [3] 3.2 ÕPPIMISVÕIMALUSED Selles peatükis on lühidalt kirjeldatud õppimisvõimalusiKaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Kõrgemas sõjakoolis saab rakenduskõrghariduse sõjalise juhtimise erialal. Õppeaeg: · maaväe õppesuunal kolm aastat · õhuväe õppesuunal kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat · mereväe põhikursusel koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat Lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud eri kutse- ja täiendusõppe kursusteks. [3] KOKKUVÕTE Antud referaadi põhjal võin järeldada, et naisel on võimalik teha riigikaitses sama edukalt karjääri, kui meestel. Vaja on vaid piisavalt tahtmist ning täita vastavad nõudmised. Tööd tehes jõudsin järeldusele, et meestel ja naistel ei tehta ajateenistuses, reservis või sõjakoolis eriti vahet
lennuväljal). Admiral Chester William Nimitz (24.02.1885-20.02.1966) oli Vaikse ookeani laevastiku ülem, mis koosnes ühendjõududest TF16 (Enterprise ja Horneti lennukikandjate grupp) ja TF17 (Yorktown lennukikandja grupp). C. W. Nimitz oli USA päritolu viie tärniga admiral. Oma sõjaväelase karjääri soovis ta algul alustada maaväes, kuid West Point ohvitseride akadeemias polnud vabu kohti, mille tõttu liitus ta U.S. Mereakadeemiaga Marylandis (1901 a.). Aastate jooksul teenis ta erinevatel laevadel - lahingulaeval, hävitajatel, ristlejatel, kahurilaevadel ja ka allveelaevadel. I maailmasõja ajal täitis ta erinevaid kohustusi ning sõja lõpuks oli Nimitzi auastmeks Commander (kolonel v kaptenmajor). 10 päeva peale rünnakut Pearl Harborile sai temast Vaikse ookeani laevastiku ülem ja detsembri lõpus sai temast admiral. Suurematest lahingutest, kus Nimitz osales, võib välja tuua Koralli mere, Midway,
annaabi.ee 
